Tallinna Kalamaja on muutunud eelistatud ja isegi elitaarseks elupiirkonnaks, kirjutab Raid & Ko OÜ juhatuse liige Andree Raid.
Kunagine viltuvajunud üürimajade agul on tundmatuseni muutunud. Üksteise järel kerkib uusi maju, samuti renoveeritakse usinalt vanu hooneid. Nii säilib Kalamaja unikaalne miljöö, mis on üks keskkonna väärtuse looja.
Kalamaja asub kesklinna külje all ja kinnisvaraturu mõttes konkureerib selgelt eelkõige kesklinnaga, mitte Põhja-Tallinnaga, kus asum administratiivselt asub. Samas on tegemist rohelusse uppuva piirkonnaga, kus on suhteliselt väikesed avarate hoovidega majad. Nii sobib Kalamaja laiale sihtrühmale – suurematele ja väiksematele peredele või samahästi ka üksikutele inimestele.
Nii endiste kui ka uute Kalamaja elanike initsiatiivi najal on tekkinud asumiseltsid, mis on küll kinnisvaraarendajatele pinnuks silmas, kuid loovad siiski piirkonna positiivse, turvalise ja kutsuva atmosfääri isegi neile, kes asumiseltside tegemistest osa võtta ei viitsi.
Järjest selgemat piirkonna identiteeti kujundavad Kalamajja kolinud kultuuriinimesed. Head aurat aitavad toetada lennusadam ja kultuurikilomeeter, omaette väärtus on lähedal asuval merel. Oma panuse Kalamaja keskkonna, kui terviku arengusse, annavad piirkonda järjest juurde tekkivad kohvikud, baarid ja muud vaba aja veetmise kohad.
Kõik need tegurid on muutnud Kalajama hoopis teiseks piirkonnaks, kui see oli veel kümme-kakskümmend aastat tagasi. Kunagine Balti jaama taga asuv töölisasum on muutunud populaarseks piirkonnaks, kus uute ja renoveeritud korterite hinnatasemed algavad valdavalt 1900-2000 €/m².
Korteritehinguid tehakse Kalamajas kuus keskeltläbi 20. Uute ja vanade korterite keskmine hind on nüüdseks jõudnud juba tasemele 1500 €/m². Keskmine korteritehing jääb aga vahemiku 110 000 kuni 130 000 eurot.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?