Kultuuriinimestel pole võimu. Nad hoiavad ennast poliitikast väärikalt eemal – samas soovivad poliitikutelt saada raha. Poliitilistes protsessides osalemist peetakse räpaseks ja alandavaks. Lahendus saab siiski olla vaid dialoogi alustamine, leiab kunstnik ja kirjanik Mikk Pärnits.
Võimu eemaldamine rahvast, kultuurist ja üleüldisest diskussioonist algas juba üle kümne aasta tagasi. Samas püütakse elada ideaalides, demokraatlikus ühiskonnas, kus kultuur on püha ja seda kaitsevad teatud haritud inimesed. Tundus, et Sirp muutus ideaalide kaitsealaks, kus oldi küll võimu suhtes kriitilised, kuid võimetud midagi muutma.
Poliitika on muutunud nii vastikuks, et sellele ei läheneta. Seda sõimatakse ja kirutakse, tihti eiratakse. Tulemus on skisofreeniline. Poliitikuid süüdistatakse hambutult, samas aga valitakse neid ise uuesti samadele kohtadele tagasi. Haritud inimesed hoiavad end poliitikast eemale. Jaak Urmet Urmet kutsus Sirpi boikoteerima – see on kasutu. Vaenlasele ei tohi selga pöörata. Vaenlasele tuleb pidevalt otsa vaadata ja mitte pidada teda marutõbiseks peniks, keda tuleb passiivselt ajakirjanduses mõnitada. Sellega ollakse harjunud ja nüüdne kultuurinimestelt tulev vingumine on sama jõuetu kui enne.
Mida teha? Alustada tõesti dialoogi poliitikutega. Nemad jagavad raha, nemad omavad vara. Poliitika peaks kultuuri arendamist vahenditega toetama ning kultuur peaks omakorda looma rikkamad võimalused poliitika arendamiseks. Kultuur ja poliitika pole eri planeetidelt pärinevad eluvormid, vaid ühe tagumiku kaks kannikat. See, et nad teinetest eiravad ja siis konfliktidega Kafka visioone ehitavad, pole kellelegi kasulik. Selle lõhe kaotamise kallal peab tõsiselt tööle hakkama, mitte elama romantilistes ideaalides ja eirama reaalsust kõigis selle värvides. Järelevalveta poliitik on väga ohtlik bioloogiline eluvorm.
Seotud lood
Viimatistel kohalikel valimistel 29 häält saanud kultuuriministril Rein Langil on tõsiselt üle visanud. Miks on Savisaarel Kesknädal ja tasuta postkasti kukkuv Pealinn? Kui Savisaar võib pidevalt linna ja erakonna rahakotti segi ajada, siis võib Reform ka, näib Lang olevat otsustanud.
Kultuuriminister Rein Lang näib olevat unustanud, et kultuuriajalehe Sirp loomise raha ei tule tema isiklikust taskust ega Reformierakonna kontolt. Tegemist on maksumaksja rahaga.
Kõigile neile, kes räägivad, kuidas Kenderile tuleb anda võimalus, äkki ta ikka teebki Sirbi paremaks, tuleb üle korrata põhilist: asi ei ole Kenderis. Asi on Reformierakonnas. Asi on selles, et valitsuspartei ärastas ajalehe.
Kultuuriminister Rein Lang on lõpuks alla roninud puu otsast, kus ta oli, kui Sirbis pauk käis. Reformierakonnale omaselt on järjekordne skandaal käändunud valetamisskandaaliks.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.