Eestis korraldatavaid avalikke hankeid nimetatakse riigihangeteks ja seda tegevust reguleerivat seadust riigihangete seaduseks. Kuna nii seadus kui ka hangete läbiviimine on olnud põhjusega ajakirjanduse pideva turmtule all, siis oleks viimane aeg hakata antud valdkonda reformima, leiab AS Chemi-Pharmi ostu- ja müügijuht Andres Oltjer.
Alustada tuleks seaduse nimetusest. Esiteks ei korralda hankeid nimetatud seaduse tähenduses mitte ainult riigiasutused, aga ka kohalikud omavalitsused, sihtasutused, avaliku osalusega eraettevõtjad (sh osaühingud ja aktsiaseltsid) jt.
Demokraatlikes riikides avalikku raha kasutavate asutuste hankeid korraldatakse avalikult ja seda protseduuri reguleerivat seadust nimetatakse muuhulgas avalike hangete seaduseks ja vastavaid hankeid avalikeks hangeteks. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus nimetatud seaduses puudub sõna „avalik“.
Pakkumused peaksid avalikud olema korruptsiooniohu vähendamiseks. Võimalik ei peaks olema nn suunatud hange, millega pakkumuste avalikkuse korral tõenäoliselt ei riskeeritaks. Teiseks, praegu võib edukaks osutuda ebasobiv ja hiljem suuri lisakulutusi nõudev pakkumus, pakkumuste avalikkuse korral oleks see välistatud konkurentidest professionaalide järelevalve tõttu. Kolmandaks, säiliks ühiskondlik järelvalve hankelepingu täitmise üle.
On veel mitu põhjust, miks pakkumused peaksid olema avalikud. Loe täna Äripäeva paberväljaandest.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.