Metsaraie maht on realistlik

Selline kogus põhineb realistlikel eeldustel, et kehtivad sarnased küpsuskriteeriumid, range kaitse all olevaid metsi on 10% metsamaa pindalast, keskkonnakaitseliste piirangutega metsades on puidukasutuse määr hinnanguliselt 50% majandusmetsade kasutusmäärast ning kolmandikku jätkuvalt riigi omandisse kuuluvast metsamaast ei majandata. Eraldi arvutused tehti majandusmetsade ja majanduspiirangutega metsade kohta. Lisaks leiti puidukogus, mida on võimalik saada harvendusraietest.

Arengukavas kajastatud puidukasutuse prognoos ei kehtesta kohustuslikku raiemahtu ega ole ligi 97 000 metsaomanikule kohustuslik, vaid näitab, milline on praegu ja lähematel kümnenditel metsade mõistlik kasutuspotentsiaal.

Kui Eesti metsade vanuselist jaotust kujutada sarnaselt rahvastikupüramiidiga, vaataks sealt vastu kukeseen – vähe nooremaid metsi ning palju küpseid ja valmivaid metsi. See on kümnendite pikkuse metsade alamajandamise tulemus.

Metsa juurdekasvu võib kujutleda klassikalise liumäe kujulisena. Järsk juurdekasvu tõus toimub okaspuudel 30-40 eluaastani ning seejärel algab lauge laskumine. Eesti männikute keskmine vanus on 72 aastat ning kuusikute keskmine vanus 57 aastat, mis läheneb kehtivale raieküpsuse eale.

Metsade tagavara ajutine vähenemine on küpset metsa raiudes ja puitu kasutades paratamatu. Vanade metsade asendamine noortega ei sea ohtu metsade üldist süsinikusidumise võimet, sest nooremate metsade kiirem juurdekasv kompenseerib kuhjaga vanemate suurema tagavara ja väikese juurdekasvu. Eesti metsade hinnanguline puidu juurdekasv on samas suurusjärgus arengukavas esitatud soovitusliku puidukasutuse mahuga.

Metsi uuendades, kasvatades ja kasutades saame pidevalt kasutusse taastuvat loodusvara puitu, milles kasvamise käigus seotakse suur osa Eesti teistes sektorites tekkivast CO2 heitest.

Metsanduse arengukava põhieesmärk on leppida kokku metsa majandamist ja kaitsmist ning kogu metsasektori arengut puudutavates küsimustes aastani 2020, et tagada metsade tootlikkus, elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine.

Kasutades puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ja energeetikas juurdekasvu ulatuses, tehes metsaressursi kvaliteeti ja juurdekasvu parandavaid metsakasvatuslikke töid ning kaitstes aktiivselt ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioone, tagame erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise metsanduse arengus.