OMX Baltic−0,56%272,3
OMX Riga−0,76%865,88
OMX Tallinn−0,26%1 737,73
OMX Vilnius−0,19%1 052
S&P 500−0,28%5 712,69
DOW 30−0,61%41 794,6
Nasdaq −0,33%18 179,98
FTSE 100−0,02%8 182,34
Nikkei 2251,11%38 474,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%106,65

OMX Baltic−0,56%272,3
OMX Riga−0,76%865,88
OMX Tallinn−0,26%1 737,73
OMX Vilnius−0,19%1 052
S&P 500−0,28%5 712,69
DOW 30−0,61%41 794,6
Nasdaq −0,33%18 179,98
FTSE 100−0,02%8 182,34
Nikkei 2251,11%38 474,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%106,65

29.03.14, 13:46

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raiume rohkem, aga kaitseme paremini

Metsa majandamise tuleviku peamine küsimus seisneb ohustatud liikide elupaikade kaitsmises, kirjutab RMK juht Aigar Kallas.

10% Eesti metsadest on range kaitse all ja kolmandikku riigi omanduses olevast metsamaast ei majandata. Kuid see ei taga veel metsade elurikkuse säilimist. Elurikkuse kaitsega peab arvestama kõikides metsades, nii rangelt kaitstavais kui ka majandatavates. Metsa elurikkus ei tohi inimtegevuse tulemusel kannatada.Paraku on vähene see teadmine, kuidas raietegevus ühe või teise liigi elu tegelikult mõjutab. Eestis elutsevaid looma-, linnu-, taime- ja teisi liike, kelle seisund on halb või ohustatud, loetakse kokku sadades.

Lähitulevikus saab võtmeküsimuseks see, kas suudame leida viisid, kuidas majandada metsa nii, et seal säiliks metsa elurikkus ning ohustatud liigid ja elupaigad oleksid kaitstud.

Sellele teadmisele tuginedes saame võtta kaitse alla tõepoolest looduse mitmekesisuse seisukohast väärtuslikke alasid ja kasutada majandamisvõtteid, mis meie loodusele isikupäraste liikide elupaiku parandavad ning juurde loovad.

Kui suudame arendada teaduspõhist metsandust, võime metsa tema elurikkust ohustamata raiuda tänasega võrreldes ka kaks korda rohkem. Muidugu tuleb maharaiutud metsa asemele tuleb kasvama panna uus. Metsatagavara ajutine vähenemine on paratamatu, küpset mets on vahel rohkem, vahel vähem. Kuid nii rikkad, et metsa kasutult seisma jätta, me ilmselt siiski ei ole.

Autor: Vilja Kiisler, Aigar Kallas

Keskkond

Seotud lood

Arvamused

20.04.14, 15:00

Raiemaht mõjutab metsa majandamist

Vaidlus selle üle, kas Eestis raiutakse metsa liiga vähe või liiga palju, ei oma vaid meelelahutuslikku või akadeemilist tähendust. Analüüsi järgi mängivad raiemahud üht olulisemat rolli metsa majandamise reeglite muutmiseks, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus.

Arvamused

27.03.14, 05:37

Raiemahu kasv ohustab metsa kogutagavara

Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.

Uudised

14.03.14, 14:39

Metsaselts: Eestimaa Looduse Fond manipuleerib

Eesti Metsaseltsi teatel manipuleerib Eestimaa Looduse Fond andmetega, nõudes metsanduse jätkusuutlikkuse huvides raiemahu vähendamist.

Arvamused

19.04.14, 10:58

Metsaraies valitseb numbrite maagia

Palju on vaieldud kahe metsandusteemalise arvu sisu ja tähenduse üle. Üks neist on metsanduse arengukavas toodud soovitav puidukasutuse maht 12-15 miljonit m3 aastas, teine aga aastane raiemaht 8,4 miljonit m3, kirjutab keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Enn Pärt.

Sisuturundus

23.10.24, 11:27

Advokaadibüroo TARK: andmete turvalisuse tagamiseks on vaja professionaalset abi

Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.