Vaidlus selle üle, kas Eestis raiutakse metsa liiga vähe või liiga palju, ei oma vaid meelelahutuslikku või akadeemilist tähendust. Analüüsi järgi mängivad raiemahud üht olulisemat rolli metsa majandamise reeglite muutmiseks, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus.
Kirglikus debatis metsa raiemahtude optimaalsuse üle jagunevad arvamused laias laastus kaheks. Metsaomanikud ja metsatöösturid kipuvad arvama, et metsa võiks raiuda kas samapalju kui praegu või rohkemgi. Eestimaa Looduse Fondi eksperdid seevastu peavad eelmise aasta uuringule tuginedes juba praeguseid raiemahte liiga suureks.
SA Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2013. a suvel koostatud analüüs viimase 15 aasta muudatustest metsa majandamise reeglites näitas, et raiemahud on üks peamisi põhjusi nende reeglite muutmiseks. Metsa majandamise reeglitel ja piirangutel omakorda on otsene mõju metsade seisundile laiemalt.
See, kas tegelikud raiemahud on vastanud varem planeeritud mahtudele, on määranud näiteks seda, kui vanades metsades, kui suurtel lankidel ja milliste võtetega raieid teha tohib. 1990. aastate liigsuurte raiemahtude jm kuritarvituste tõttu muudeti metsa majandamise piiranguid kuni 2006. aastani rangemaks. Seejärel oluliselt langenud raiemahud tõid vastupidiselt kaasa piirangute järk-järgulise leevendamise. See on olnud läbivaks jooneks ka käesoleva aasta algul jõustunud seadusemuudatustes.
Olulisemad muudatused lubavad näiteks nüüd teha lage- ja turberaieid kogu metsaeraldise ulatuses, sõltumata selle suurusest. Varem oli lageraielangi maksimaalseks suuruseks seitse hektarit, turberaielangid võisid olla kuni kümne hektari suurused. Seega on mitmel pool oodata senisest suuremate raielankide teket. Valikraiet võis varem teha vaid üksikute puude raiumise teel, muudatuste kohaselt lubatakse valikraiet ka väikehäiludena ehk puid rühmiti raiuda.
Praegu kehtiva õiguse kohaselt võib turberaieid teha metsades, mis on saavutanud teatud nn küpsusvanuse. Juulist aga jõustub muudatus, mille kohaselt võib turberaieid teha ka nooremates, ent nn küpsusdiameetri saavutanud metsades.
Seotud lood
Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.
Metsa majandamise tuleviku peamine küsimus seisneb ohustatud liikide elupaikade kaitsmises, kirjutab RMK juht Aigar Kallas.
Metsanduse arengukava ei arvesta põhimõttega, et metsaraie peab olema väiksem juurdekasvust. Kava juurdekasvu hinnangu juurde arvestatakse ka metsa jääva puidu maht, kirjutab
Metsanduse arengukavas kehtestatud 12–15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole mitme eksperdi ja uuringu andmeil jätkusuutlik, kirjutavad metsaekspert Indrek Sell ja kliimaekspert Jüri-Ott Salm.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele