1000euroste arvete seaduse väljakuulutamise tõttu kannavad kahju kõige rohkem need ettevõtjad, kes ei peta, leiab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Presidendi otsus kuulutada välja 1000euroste tehingute deklareerimise kohustus vaevalt kedagi külmaks jätab. On neid, kes muudatust toetavad, ja on neid, kes on sellele kategooriliselt vastu. Vähe on neid, kes täpselt teavad, mida selle rakendamine nende ärile kaasa võib tuua.
Peame presidendi otsusega paratamatult leppima. Toomas Hendrik Ilves on viidanud tõelistele probleemidele, kuid ilmselt ei olnud need tema meelest küllalt olulised, et jätta seadus teist korda välja kuulutamata. Põhjust oleks siiski olnud, sest mitmed küsimused jäid lõpuni vastuseta.
Mis peamine: kindlasti on ka lihtsamaid ja ettevõtjat vähem koormavaid alternatiive, mis maksulaekumistele positiivsemalt mõjuvad. Sama tulemuse saavutamiseks piisab ka vähemast informatsioonist. Eriti kui kõige suuremat mõju hakkab riskianalüüsi asemel ilmselt andma hoopis heidutus. Seda saaks saavutada kindlasti ka vähemate andmetega ja ausat ettevõtjat vähem koormates.
Avalikus inforuumis on hakanud levima väide, et ettevõtjad on vastu kõigele, mis muudab maksude kogumise ja administreerimise lihtsamaks, nüüdisaegsemaks ja aitab vähendada maksupettuseid. Seda ei ole ükski ettevõtlusorganisatsioon väitnud. Ka ei ole ettevõtjad olnud maksuametile esitatavate andmete kvaliteedi parandamise asjus absoluutselt eitaval seisukohal. Nad on välja pakkunud kompromisslahendusi, mis on aga kõik ilma sisulise põhjenduseta tagasi lükatud.
Järgnevate nädalate jooksul kaaluvad ettevõtlusorganisatsioonid võimalust pöörduda põhiseadusega vastuolus küsimuses õiguskantsleri poole, kaubanduskoda nende hulgas. Soovitame maksuhalduri poole pöörduda ettevõtjatel, kes arendustöid planeerides näevad, et nende tegemine etteantud ajaraamides muutub probleemseks, ning paluda oma arendustöödeks kindlasti ajapikendust. Selline võimalus ettevõtjate nõudmistele vastutulekuna seadusesse siiski sisse kirjutati. Loodame, et maksuhaldur seda soovijatele võimaldab.
Üks olulisem ettepanek on olnud, et ettevõtjaile antaks mõistlik aeg muudatusi testida, rakendada ja ellu viia. Praegu tuleb leppida sellega, et raamatupidajad peavad deklaratsiooni esitama loetud päevad enne jõule. Ka maksuhalduril ei ole veel võimekust kordades suurenevat andmete hulka vastu võtta ja töödelda, see peaks tekkima alles sügiseks. Aasta võrra muudatuste rakendamise edasilükkamine oleks sellises olukorras tundunud igati loogiline ja hoidnud ära suure osa vastuseisust.
Vastuseta on jäänud ka küsimus, miks just 1000 ja miks mitte 10 000 või hoopis 1 või mõni teine ilus number. Milline oleks mõju, kui deklareerimiskohustus rakenduks alates ühest eurost (arvestades, et heidutus toimiks siis veelgi laiemalt ja pettuste võimalus oleks minimaalne)? Võimalik, et sellisel juhul oleks arendusedki lihtsamad. Tänase muudatusega kannavad kõige suuremat kulu ilmselgelt need ettevõtted, kes pettustega kindlasti ei tegele.
Ettevõtjad ei salli maksupettusi ja ebaausat konkurentsi. Kuid me ei salli ka seda, kui meid kõiki puudutavaid muudatusi kavandatakse ja viiakse ellu ilma olulistele küsimustele vastuseid andmata.
Seotud lood
1000euroste arvete deklareerimise nõue muudab ELis mitmed riigid firmade asutamiseks ahvatlevaks, leiab Äripäeva lugeja.
1000euroste arvete deklareerimise nõue hävitab väikefirmad ja IT-äri, leiavad Äripäeva lugejad.
Täna esitatud Kaubandus-Tööstuskoja petitsiooni nõudmise taga on see, et ettevõtjaid valusalt löövad seadused võetakse vastu vahetult enne valimisi, ütles Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Kersti Kracht.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei ole Kaubandus-Tööstuskoja täna esitatud petitsiooni laadseid palvekirju riigile vaja.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.