Andmetele juurdepääsu omav inimene ei peagi seda teavet kasutama enda tarbeks kohe nüüd ja praegu. Kuid töölt lahkudes võib andmebaasist saadud infot kasutada nii omatarbeks kui ka konkurentidele müües. Paraku leidub alati inimesi, kes tundlikku infot rikastumise või mõjuvõimu tarvis hankida soovivad.
Maksu- ja tolliametile (MTA) peaks hästi teada olema, millist lisariski see nende töötajatele kaasa toob. Infot kasutades võib mõne ettevõtte tegevuse väga lihtsalt üle võtta. Muidugi võib ju pöörduda kohtusse, kuid kohtus on tõendamise kohustus hagi esitajal ehk siis ettevõtjal, kelle äritegevuse andmetest tulenevalt on sündinud näiteks uus ettevõte, selle tõendamine väga keeruline, kui mitte öelda, et võimatu.
Kohtumisel ettevõtjatega on justiitsministeeriumi asekantslerid rõhutanud, et majanduskuritegude uurimine ei ole Eestis juba aastaid prioriteetide hulka kuulunud. Selleks puudub ka vajalik ressurss ning ettevõtjad peaksid enda kaitsmisel lootma vaid endale ehk kirjutama kõikvõimalikud ohud lepingutesse. Kantsleri sõnade kohaselt ei peaks ettevõtjad lootma riigile, vaid saama ise hakkama, kui nende õigusi on rikutud.
Arusaamtuks jääb, kuidas saab ettevõtja ennast ise kaitsta, kui andmebaas koos kõikide ärisaladustega on riigi käes. Äsja süüdistas USA valitsus mitut Hiina kodanikku analoogses andmevarguses USA ettevõtetest, mille tagajärjel kaotati mitmeid tehinguid ning töökohti.
Kohtumisel MTA ja rahandusministeeriumi esindajatega on ettevõtjatele väidetud, et ettevõtete poolt esitatud detailseid andmeid ei hakka vaatama ametnikud, vaid seda hakkab tegema arvuti, ning riskide korral ehk mittekokkulangevuste puhul võetakse ettevõte kontrolli. Järgnevalt pean vajalikuks tsiteerida MTA ja rahandusministeeriumi poolt eelnõule kaasa antud seletuskirja:
KMD INFi rakendamisel on MTA arvestanud, et KMD INFil partnerite deklareeritud andmed tihti 100% ei klapi. Süsteemi eesmärk ei ole kõigi partnerite esitatud andmeid sobitada. Suurima lisaväärtuse annab süsteem pettuse keerulisemaks muutmisel ning samuti annab MTAle operatiivselt informatsiooni, kes kellega on tehinguid teinud. Selle teabe põhjal saab MTA luua partnerite võrgustike mudelid…
Eeltoodust saab järeldada, et sisuliselt luuakse uus andmebaas, kust oleks võimalik paljude ettevõtete tehingupartnerid ühekorraga kätte saada, et selle läbi oleks lihtne teha koondeid ning tõsta need uue ettevõtte äriplaani üheks osaks.
Ettevõtjad mõistavad, et riik peab maksuauguga peab tegelema ning tore, et MTA on viimasel ajal oma kontrolli tõhustanud. Kuid superandmebaas ei ole riigikassat kasvatav mehhanism, vaid viitsütikuga pomm ettevõtjate jaoks.