Lai haare eeldab Eesti atraktiivsust

Eesti ettevõtluskeskkonda iseloomustab praegu teatud mõttes lõhestumine. Ühelt poolt on soov kasvatada ekspordi osatähtsust ja rohkem rahvusvahelistuda, kuid teiselt poolt peame rinda pistma trendidega, mis seda ei toeta.

Esiteks on ettevõtete hulk, mis suudab kasvada välja „talupere mudeli“ staatusest (kuni 20 töötajat) ning jõuda mõnele järgmisele organisatsioonimudeli efektiivsuse tasandile, väike. Seega on väheste eranditega hambutu ka võimalus rahvusvahelises äris kaasa lüüa nii geograafilise ulatuse kui mahtude poolest. Ebaõnnestunud ponnistused viivad reeglina fookuse koomale tõmbumisele ning rahuldumisele koduse hubase keskkonnaga.

Teisena paistab silma kapitaliturgude vähene huvi järjepanu kasvavat teenusmajandust finantseerida ning soovimatus jagada riske. Sisuliselt ei tunta meie finantssüsteemis muid tagatisi kui kinnisvara. Vaid üksikud investorid on teadlikult valmis osalema ka võimalike kahjude jagamises.

Takistab ka avaliku sektori positsioonide muutumine valdavalt domineerivaks. Seda eelkõige ELi rahade mõju ning jaotuskanalite ülesehituse-mehitamise toel. Midagi sellist toimus erasektoris hiljuti väärtpaberivahenduses („aktsiabuum“) ning kinnisvaraarenduses („kinnisvarabuum“). Tänase teadmise valguses võib arvata, et ELi raha buum avalikus sektoris saab läbi ca 2020. aastal.

Meie tööjõuturult lahkuvad eelkõige töötajad, kellel on oskusi ja tahtmist rahvusvahelises keskkonnas läbi lüüa. Uute ekspordiarendamiseks sobilike töötajate lisandumine on piiratud tööealise elanikkonna kahanemise, töökeskkonna (sh töötasu) märkimisväärsete erinevuste ning kogemustega eksportööride vähesusega väljaõppe- ja haridussüsteemis. Probleem ei ole seejuures mitte niivõrd lahkumises, kuivõrd (taas)integreerimises ja orgaanilises asendamises.

Eeltoodu valguses on aktiivsemate Eesti teenusmajanduse ettevõtete vastuseks keskkonnale kujunenud tegevused, mis eeldatavasti aitavad meelitada rahvusvahelisi tegijaid Eestisse ja/või näidata töötajatele „turuväärtuse“ kiirema kasvatamise võimalusi siin, võrreldes ümbritsevate konkureerivate tööjõuturgudega. Rahvusvahelise haarde mõttes on oluline, et Eesti oleks oma headuses tuntud ja atraktiivne tegutsemiskoht rahvusvahelistele ja kohalikele organisatsioonidele ning talentidele.

Enamus teenusmajanduse „toodetest“ eeldavad suurt vastastikust usaldust lahenduse vajaja ning pakkuja vahel. Rahvusvahelises äris ei maksaks meil arvata, et meid lihtsalt ise üles leitakse ning asjatundlikeks peetakse. Oma tuntuse kasvatamiseks on toetavate instrumentidena igati omal kohal ka erinevad rahvusvahelised konkursid, võistlused ja messid. Ehk siis võistlustest osavõtt

versus

tugitoolisport.