Naised investeerimisklubis rääkisid, et…

Kui väikeinvestor ning sama kooli inglise keele ja majanduse õpetaja Kristi Saare aastate jooksul ühelt investeerimiskoolituselt teisele käis, tuli tal peagi tõdeda, et naisi võib neil üritustel üles lugeda ühe käe sõrmedel. Viimane piisk karikasse kukkus läinud sügisel trükisooja Äripäeva Rikaste TOPi sirvides, kus mitmesaja habemiku vahelt võis taaskord leida vaid käputäie naismiljonäre.

Aeg oli küps loomaks Naisinvestorite klubi. Mullu novembris Pelgulinna gümnaasiumi infojuhi Birgy Lorenziga kahasse loodud tilluke Facebooki grupp kasvas kärmelt ligi 300 liikmeni ja klubi kolmele üritusele on nüüdseks tee leidnud sadakond raha kasvatamisest huvitatud naist. „Ma ise üldse ei oodanud, et see asi nii suurelt käima läheb, väga mitte-eestlaslikult positiivne tagasiside on olnud,“ räägib Saare, kelle sõnul sai klubi üksnes naiste jaoks loodud eeskätt kogemuste vahetamiseks ja usaldusliku õhkkonna loomiseks. Samuti sooviti murda müüti, justkui oleks investeerimine rohkem meeste maailm, kus naistel pole kohta.

Elukutselistest börsihaidest pereemadeni

Tõepoolest, kohaletulnud naisinvestorite kogemusi kuulates võiks ennem meestemaailmaks pidada kampsuni heegeldamist. Leidub neid, kel seljataga pikk börsikogemus, aga ka alustajaid, kes teevad investeerimisturgudel esimesi samme, tudengitest firmajuhtide ja pereemadeni.

„Investeerimine ei küsi ju ametit,“ toonitab enam kui 10 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ettevõtja Karin Vinkel, kes on klubi liige alates esimesest päevast. „Kui olin 18, siis avasin endale väärtpaberikonto ja sellest ajast algas minu investeerimine aktsiatesse,“ räägib ta. „Hetkel tegelen rohkem ettevõtlusega ja mõneti ehk ebatraditsiooniliselt leian, et kõige kindlam ja riskivabam on investeerida iseendasse, enese teadmistesse, oskustesse ja tegevusse. Proovin luua süsteeme, mis ise toimides toovad leiva lauale.“

Aukartust äratav kogemus on võtta ka nii mõnelgi teisel klubiliikmel. Ettevõtja Anu Karu on börsidel seigelnud ligemale 8 aastat. Enda sõnul alustas ta aastate eest väikese summaga ja investeerib sest ajast alates tuleviku kindlustamiseks pool sissetulekust.

„Kõige positiivsem kogemus on sellest ajast, kui ma ei teadnud investeerimisest mitte midagi,“ meenutab ta. „Sain sünnipäeva kingituseks kunagi Saku Õlletehase aktsiad, mis tootsid nii hästi raha, ja sünnipäeva puhul siis naisterahvas, väikeste laste ema – ei mõelnud, et investeerimine on pikaajaline – müüsin selle maha, sain hästi palju raha ja ostsin endale, mis ma tahtsin,“ naerab ta.

Ära karda punast

Emotsiooni ajal tehtud otsused on Karu sõnul kätte maksnud hiljemgi. 2007.–2008. aastaks oli ta just kokku pannud korraliku portfelli ja siis hakkas börsidel möllama finantskriis. „Siis jälle naisterahva mõistus mõtles, et no päästan languses, mis päästa annab ja muidugi suure miinusega. Aga päris korraliku raha tuli sealt ja siis mul oli väga hea meel, et päästsin viimasegi. Kui ma vaatan, kuhu need aktsiad täna tagasi on liikunud, siis ma poleks tohtinud seda müüa,“ nendib ta.

Praegu on Karu portfell hajutatud Eesti-Baltikumi aktsiate ja fondiosakute vahel. Samal ajal, kui kodumaised dividendiaktsiad on viimase paari nädalaga näidanud head tõusu ja pilk eksib investeerimiskontole üha sagedamini, toob ta portfelli murelapsena välja Ida-Euroopale ja Venemaale panustava fondi, mis on miinusesse vajunud.

„Täna püüan olla samamoodi külma peaga, nagu on meesterahvad, see õnnestub väga hästi ja võin öelda, et mul tuleb korralik pensionipõlv kunagi tänu investeeringutele,“ räägib ta. „Ei tohi esimese punase värvi peale müüma hakata ja lolliks minna. Investeerida saab riskides. Kes on maailmas kõige rikkamad inimesed? Investorid.“

Karu rõhutab, et investeerida ei tohiks laenu- ega söögiraha, kuid 10 teenitud eurost võiks olla 3 koguaeg investeeritud. Seda enam, et tänapäeval on tänu laiale instrumentide valikule investeerimine lihtsam kui eales varem.

„Täna ei pea mõtlema, et ma veel natuke õpin ja siis hakkan investeerima,“ leiab ta. „Iga päev on sul kaotatud raha tegelikult. Või võidetud. Jääd sellest korraks ilma, no jääd ilma. Natuke aega läheb mööda ja saad kaks korda suurema summa.“

Kahetseda pole midagi

Et alustamiseks piisab väiksest summast ja riski ei maksa ülearu peljata, leidis ka juristiametit pidav Mariann Rikka. Enda sõnul alustas ta investeerimisklubis käimist valge lehena, teadmata investeerimisest suurt midagi. Nüüdseks on pilt selgem ja investeerimisplaangi olemas.

„Eks investeerimise kohta liiguvad erinevad arusaamad, et see on riskantne bisnis, selleks peab jube palju majandusest teadma ja kui sa mingi börsiguru ei ole, siis ei ole üldse mõtet nina sinna toppida,“ loetles ta levinumaid müüte. „Teada tuntud fakt on ka see, et mitte keegi ei ole mitte kunagi kahetsenud, et ta on investeerimisega liiga vara alustanud. Nii et sellised kinnitused ja julgustused saab kindlasti siit kaasa, aga ka alginfo, mille põhjalt liikuma hakata, ja suunised, kust infot otsida.“