Walt Disney Co. on aastakümneid näinud kurja vaeva oma tuluallikate ja ärisegmentide mitmekesistamisega, et ehitada üles tõeline meediaimpeerium. Ometi, suurusele vaatamata, käib maailma suurima meelelahutusäriga viimasel ajal kaasas negatiivne kuvand.
- Miki Hiir ja Minni Hiir. Foto: EPA
Firma on raskustes enda kaabeltelevisiooniäriga ja ettevõttest lahkus tulevane tegevjuht.
Eelkõige teavad inimesed Disneyt kui filmikompaniid ja sellel rindel oli neil fantastiline majandusaasta teine kvartal. Sellesse perioodi jäi üle kahe miljardi dollari piletitulu teeninud “Star Warsi” seeria seitsmes film ning ligi miljard dollarit teeninud ja aasta vaadatuim linateos “Zootropolis”. Positiivsust jätkub ka praeguseks kvartaliks, sest “Džungliraamat” on teeninud ligi 300 miljonit dollarit ja “Kapten Ameerika: Kodusõda” tegi ülitugeva avanädalavahetuse. Tüüpiliselt jagavad filmikompaniid piletitulu kinodega pooleks.
Kõige selle tulemusel suurendas Disney filmikompanii eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tulu 22%, 2,06 miljardi dollarini. Paraku jäid filmide kõrval Disney impeeriumi teiseks ja viimaseks käivet kasvatanud segmendiks teemapargid ja kuurordid. Teemaparkide külastatavus jäi küll samaks, kuid klientide sealsed kulutused kasvasid aastaga 8%.
Juuni keskel plaanib Disney avada aastaid planeeritud Shanghai Disneylandi, mille üldkulud küündivad ligi kuue miljardi dollarini. Prognoositud suuremad ehituskulud koos Pariisi Disneylandi suurenenud kuludega mõjusid küll kvartalis negatiivselt, kuid sellele vaatamata kasvas segmendi käive aastaga 4%, 3,93 miljardi dollarini.
Spordikanal kaotab tellijaid
Nüüd aga jõuame Disney murelapse juurde, mis on televisiooniäri. Selle segmendi käive püsis aastatagusel 5,8 miljardil dollaril ja kuigi tegevuskasum kasvas 9%, siis reklaamikäive kukkus 13%. Juba paar aastat on Disney kaabellevi spordikanal ESPN kaotanud tellijaid ja see on pinnuks silmas nii analüütikutele kui ka investoritele.
Tulemustejärgsel konverentskõnel Disney juhtkonnaga ei pööranud analüütikud üldse tähelepanu filmikompanii heale esitlusele, tundes vaid huvi televisiooniäri ja spordikanali ESPN vastu. Osaliselt on see ka loomulik, sest konkurents selles vallas on tihenenud, tehnoloogia muutub kiiresti ning traditsioonilised mitmesaja kanaliga hiiglaslikud kaabellevipaketid on muutumas väiksemateks ja vähem tulusamateks.
Inimesed on hakanud eelistama väiksema kanalite arvuga pakette, mis tähendab tarbijale väiksemat kulu, aga firmadele kasinamat tulu. Tellijate vähenemine toob omakorda kaasa reklaamitulu vähenemise, ent samal ajal on spordiürituste ülekandeõigused oluliselt kallinenud. Näiteks ESPN ja Turner Networks maksavad NBA-le üheksa-aastase lepingu eest 24 miljardit dollarit.
Teise kvartali peale kokku kasvas Disney kogukäive 4%, 12,97 miljardi dollarini ning puhaskasum 2%, 2,14 miljardini. Kasum aktsia kohta oli 1,3 dollarit. Analüütikud ootasid aga 13,19miljardilist käivet ja kasumit 1,4 dollarit aktsia kohta. See tähendab, et Disney jäi esimest korda viimase viie aasta jooksul analüütikute ootustele alla.
Pärast tulemuste avalikustamist kukkus Disney aktsia järelturul 5,5%, 100,7 dollarini. Sellele vaatamata on Disney aktsia tõusnud märgatavalt veebruarikuisest 86dollarisest põhjast. Ometi ei pruugi praegu selle meelelahutaja aktsia ostmine olla kõige mõistlikum tegevus.
Pigem pilet Disneylandi kui aktsia
Disney filmiäri on aasta esimeses pooles väga hea olnud, see jätkub ka kolmandas kvartalis, kuid filmide tootmine on vägagi riskantne ettevõtmine ja miski ei garanteeri, et veerand miljardi dollari eest suudetaks kassahitt luua. Kas keegi mäletab veel filmi “Uljas ratsanik"?
Teiseks ei ole ma täielikult veendunud, et vaatamata viimase kolme kuu tõusule oleks investorite meelestatus Disney vastu märgatavalt paranenud. ESPN jätkab klientide kaotamist ja see rõhub oluliselt firma tulemustele, sest teleäri on nende suurim tuluallikas. Televisioonis toimuvad praegu märkimisväärsed muutused, kus peamiseks tarbemudeliks kujuneb Netflixi mudel ja tavatelevisioon tõmbub paratamatult koomale.
Disney aktsia on aasta algusest ligi 5% miinuses ja aastaga kukkunud umbes 8%. Analüütikute keskmine hinnasiht on 110 dollarit, mis viitab ainult 10% tõusupotentsiaalile ja pärast halba kvartalit alandab osa analüütikuid kindlasti oma hinnasihti. Kõigele lisaks on Disney nigel dividendimaksja kõigest 1,33% tootlusega ning ettevaatav kasumi-hinna suhe 17,06 pole ka just eriline “soodusmüük”.
Tõsi, firma avab juunis Shanghai Disneylandi, kuid sellesse on pumbatud ligi 6 miljardit dollarit ning nüüd tuleb hakata seda tagasi teenima. Peale selle suurendab uue pargi ülalpidamine kulusid ja teemaparkide segmendist mingit jalustrabavat kasvu niikuinii ei tule.
Tagatipuks on veel küsimus, kes hakkab firmat juhtima, kui pikaaegne tegevjuht Robert Iger läheb 2018. aasta juunis pensionile. Senine operatiivjuht (COO) Tom Staggs lahkus firmast, kuigi just teda plaaniti premeerida tegevjuhi kohaga pärast Igerit. Disney nõukogu peab nüüd uut järglast otsima.
Kõigi nende tegurite tõttu kulutaks ma praegu 100 dollarit pigem Disneylandi piletile kui Disney aktsia ostmisele. Kellel need aktsiad aga juba on, siis müüma pole ka mõtet hakata, sest firma meediaimpeerium on kõigele vaatamata muljetavaldav ja mingit krahhi sellisele hiiglasele pole oodata.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.