• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,34%5 969,17
  • DOW 300,8%44 221,41
  • Nasdaq 0,17%19 005,47
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,69
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,34%5 969,17
  • DOW 300,8%44 221,41
  • Nasdaq 0,17%19 005,47
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,69
  • 28.05.16, 09:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas investeerivad oma raha noored miljonärid?

Noortel miljonäridel on portentsiaali muuta investeerimismaastikku, kirjutab CNN Money.
Starbucks on tituleeritud üheks vastutustundlikumaks ettevõtteks.
  • Starbucks on tituleeritud üheks vastutustundlikumaks ettevõtteks. Foto: EPA
Nad ei taha oma raha ainult kasvatada. Paljud noored (kuni 35-aastased) tahavad oma investeeringute kaudu jõuda sotsiaalsete või keskkondlike eesmärkideni (impact investing).
„Selline investeerimine on jõudmas peavoolu,“ ütles Bank of America U.S. Trusti investeerimisstrateeg Jackie VanderBrug. „Me oleme jõudnud pöördelise ajani.“
VanderBrug tegi oma meeskonnaga hiljuti uurimuse, kus küsitles 683 inimest, kellel on võimalik investeerida vähemalt 3 miljonit eurot. Nende miljonäride seas oli kümneid noori, kelle vanus jäi vahemikku 18-35 aastat.
Väga suur osa noortest – 93 protsenti – usuvad, et ettevõtte sotsiaalne ja keskkondlik mõju on investeerimisel tähtsaks faktoriks. Veel kaks aastat tagasi oli vastav näitaja vaid 74 protsenti, selgub U.S. Trusti uuringust.
Mõnes mõttes ei ole see midagi uut. Õpilased on ülikoolides korraldanud juba pikka aega proteste, et lõpetada investeerimine näiteks kivisöe tootmisesse. Eelmisel aastal loobusid Columbia ja Lõuna-California ülikoolid õpilaste protestide tõttu investeeringutest vanglatesse.
Trend on üle kandumas ka vanematele investoritele
Uued investorid tahavad keelamise asemel toetada aga midagi positiivset.
Trend on levimas ka vanemate investorite seas. 51 protsenti investoritest, kes sündisid niinimetatud beebibuumi ajal, on nõus, et sotsiaalne ja keskkondlik mõju on investeeringute tegemisel määrava tähtsusega. See protsent oli kaks aastat tagasi 46.
Sotsiaalne ja keskkondlik investeerimine on tekitanud viimasel ajal palju kõneainet. Valdkonnaga kaasnevad aga ka mitmed probleemid.
1) Sotsiaalse ja keskkondliku investeerimise (impact investing) defineerimine ei ole kerge. See hõlmab endas nii taastuvenergiasse, sotsiaalsetesse elamispindadesse kui ka keskkonnapoliitikasse investeerimist. Seega ei pruugi teemad pakkuda huvi samadele inimestele.
2) Investorite kasu on raske mõõta. Abstraktsete probleemide lahendamist on väga keeruline panna numbritesse.
3) Sotsiaalset ja keskkondlikku investeerimist aetakse segi filantroopiaga. Paljud investorid ei taha neid kahte ühte patta panna – peamiselt moraalsete ja maksudega seotud küsimuste tõttu (filantroopia korras tehtud annetused on USAs maksuvabad).
Ettevõtted on muutunud läbipaistvamaks
Ettevõtted on oma tegevuse osas muutunud ka läbipaistvamaks, ütlevad eksperdid. Eelmisel aastal avaldas niinimetatud vastutusraporti (corporate responsibility report) 7000 ettevõtet. Raportit saavad auditeerida kolmandate osapoolte esindajad. Veel 1992. aastal esitas raporti vaid 27 ettevõtet.
Mitmed inimesed on pühendunud üleval pool nimetatud probleemide lahendamisele. Christina Alfonso on analüüsifirma Madeira Globali tegevjuht. Ettevõte on spetsialiseerunud andmeanalüüsile, mis tegeleb sotsiaalsete, keskondlike ja juhtimisega seotud andmete uurimisega.
Alfonso ettevõte hindab firmasid 100 palli skaalal. Arvestatakse mitmeid faktoreid – keskkonnapoliitikat, juhtimist ja sotsiaalset mõju.
„See aitab meil erinevate sektorite, kasvufaaside ja geograafiliste asukohtadega ettevõtteid võrrelda,“ ütles Alfonso.
Üheks tuntuimaks sotsiaalse vastutustundlikkusega ettevõtteks võib pidada Starbucksi. Börsifirma ostab kohvi, mis on kasvatatud eetiliselt. Samuti aitab Starbucks maksta oma töötajate õppemakse ning palju muudki.
„Me näeme, et ettevõtte mittefinantsilised faktorid võivad mängida suurt rolli. Tarbijad ja investorid toetavad järjest enam ettevõtteid, mis võtavad arvesse nii sotsiaalset mõju kui ka kasumlikkust,“ ütles Alfonso.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.24, 15:42
Sergei Astafjev ja Aleksandr Kostin: anname noortele sportlastele võimaluse treenida ja mängida kõrgemal tasemel
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (laen.ee, smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele