Suurima naftaimportija tiitlit ei ihka keegi

Mitu aastakümmet hoidis suurima naftaimportija tiitlit USA. Möödunud aastal kasvas aga Hiina naftaimport sedavõrd, et Ameerika Ühendriigid olid sunnitud taanduma teisele positsioonile: suurima naftaimportija tiitlit hakkas kandma Hiina. Tundus, nagu oleks viimane muutunud naftaeksportijate jaoks uueks sihtturuks.

Siis muutus olukord naftaturul ning barreli hind langes 30 dollarini. See sundis USA naftatootjad puurimissüsteeme ajutiselt seisma panema, kuna tootmine polnud majanduslikult tulus. See omakorda tekitas olukorra, kus USA oli sunnitud taas suurendama importi ning nõudlus on sellest ajast peale kasvanud. Kui võrrelda USA ja Hiina naftaimpordi mahte, siis selgub, et need on sisuliselt võrdsed.

„Ma ei usu, et ükski riik tahaks olla uhke selle üle, et ta on maailma suurim naftaimportija,“ lausus JTD Energy Services Pte strateeg John Driscoll Bloombergile antud intervjuus. „Kes on kõige enam närvis enne OPECi kohtumist? Kes on tarnimisprobleemide, geopoliitiliste pingete ning ressursinatsionalismi suhtes kõige haavatavam?“ jätkas ta.

Üks grupp riike, kes eelnevatest probleemidest nafta seisukohast võttes osa ei saa, on mõistagi OPECi riigid ise. Viimaste ülesanne on promoda musta kulda ning selle kasutamist ning püüda hind võimalikult kõrgel hoida. Praegu jääb Brenti toornafta hind veidi alla 50 dollari barrelist.

USA import kasvab

USA Energia Informatsiooni Administratsiooni andmeil importis USA märtsis 8,04 miljonit barrelit naftat päevas. Tegu on kõrgeima tasemega alates 2013. aasta augustist ning ühtlasi on seda 330 000 barrelit enam kui Hiina näitaja samal ajal. USA enda naftatootjate toodang on aga alates möödunud aasta aprillis saavutatud tipptasemest langenud 5,9 protsendi jagu. Naftapuurijad on alates 2014. aasta oktoobrist seisanud 80 protsenti kõigist puurkaevudest.

USA naftaimpordi kasv pole viimaste aastate jooksul eriti kiiret tõusu näidanud, kuna riigi kildanaftatööstus on teadupärast märkimisväärselt kasvanud. Hiina kiire majanduskasv on samuti kaasa toonud naftanõudluse tõusu: alates 2005. aastast on riigi naftaimport kerkinud suisa neli korda. Hiina importis USAga võrreldes rohkem naftat esmakordselt möödunud aasta aprillis ning seejärel jälle käesoleva aasta veebruaris.

Hiina enda naftatoodang näitas see-eest mais viimase 15 aasta suurimat langust, kuna tootjad PetroChina ja Cnooc otsustasid lõpetada naftapuurimise majanduslikult ebatulusatelt naftaväljadelt.

Uuringufirma Nomura Holdings Aasia piirkonna nafta- ja gaasiekspert Gordon Kwan lausus, et vähenenud tootmine Hiinas on endaga kaasa toonud selle, et riik muutub ekspordi osas rohkem sõltuvaks nii Lähis-Ida riikidest kui Venemaast. Ühtlasi andis Hiina hiljaaegu loa sõltumatutele naftarafineerimisettevõtetele osta naftat sisse otse, mis tõenäoliselt tähendab impordi mõningast kasvu.

„Ma ei usu, et USA Hiina rolli suurima naftaimportija osas pikemas plaanis üle võtab,“ leidis Energy Aspectsi nafta osakonna peaanalüütik Amrita Sen. „Eriti nüüd, mil Hiina väikeste rafineerimistehaste naftanõudlus on suurenenud,“ selgitas Sen.