Kolmapäeva hommiku seisuga küsitakse turgudel brenti naftabarreli eest 58,64 dollarit, mis tähendab 0,34% ehk 20-sendilist tõusu. Viimati ulatus hind nii kõrgele 2015. aasta suvel.
Ühe mõjurina saab välja tuua kurdide iseseisvusreferendumi plaani, mispeale on Türgi lubanud piirata Iraagist eksporditava nafta hulka. Kahe riigi vahelist torujuhet mööda liigutatakse 700 000 barrelit toornaftat päevas.
WTI toornafta hind ulatus tänavuse aprillikuise tasemeni, tõustes 28 senti ehk 0,5%. USA toornafta barrelihind ulatus 52,16 dollarini.
Hinnatõusu toetab OPEC-i päevase toodangu piiramine 1,8 miljoni barreli juures. Kuigi USA toodangu puhul kardetakse mahukasvu, siis naftahind püsib tõusul.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.