Eesti krüptorahaekspert: muidugi on bitcoin mull!

Liina Laas-Billson on krüptorahaentusiast, kes töötab krüptoraha vahetusplatvormi Paxful juures, kaupleb krüptomüntidega ning tegeleb ka kaevandamisega. Tema leiab, et nüüd, kui bitcoini hind on alates aasta algusest kaheksakordistunud, ongi hea ja õige aeg krüptoraha ostma hakata. „Kindlasti ei ole liiga hilja. Süsteem ongi niimoodi üles ehitatud, et hind peaks tõusma, sest aja jooksul pakkumine langeb,“ rääkis Laas-Billson. Tema hinnangul poleks kuigi utoopiline seegi, kui hind peaks mitmekümnetesse tuhandetesse dollaritesse jõudma.

Finantsmaailma suurkujud on bitcoini siunanud küll pettuseks, küll kõrvutanud tulbisibulatega ning hoiatanud, et kui see mull lõhkeb, siis võib see kaasa tuua uue üleilmse kriisi. 2008. aastal leiutatud krüptomündist, mis algul oli pigem nohikute pärusmaa, on sel aastal saanud kuum teema ning ei möödu nädalatki, kui suured majanduslehed sellele külgi ei pühendaks, sotsiaalmeediast ja redditist rääkimata. Bitcoin on loonud maailma hulga noori miljonäre ning pannud praegu, madala volatiilsuse ajastul, südame kiiremini põksuma ka kauplejatel.

Eesti krüptoraha liidu juhatuse liikme Asse Sauga hinnangul muutub bitcoini liikumine seda prognoositavamaks, kui palju rohkem kasutajaid bitcoinile tekib. Mida suurem kasutajate mass, seda ettearvatavam liikumine ja, mis seal salata, ka väiksem volatiilsus.

Aga on ta siis mull või ei ole? „Mul üks sõber ütles, et kõige parem viis aru saada, kas tegu on mulliga, on see, et lähed tänavale ja küsid sajalt inimeselt, kas nad teavad, mis on bitcoin. Kui kõik teavad, siis järelikult on mull. Ma eeldan, et täna kõik veel seda ei tea,“ ütles Liina Laas-Billson.

„Muidugi on!“ leiab Asse Sauga. „Mulli on seal juba päris palju sees ja seda veavad põhiliselt kaks tegurit: kogukonna kahestumine ja bitcoini-tehnoloogia poolitamine, millega oli seotud bitcoini laiendus. See ei läinud läbi, aga miks ta hinnale hoogu andis? Selline asi tekitab tasuta raha. Rahakott nagu poolitatakse ja tekib kaks rahakotti, kus sama summa on kahes erinevas rahakotis, aga nad on tegelikult kahes erinevas süsteemis,“ rääkis Sauga.

Mis on bitcoini võlu?

„Täna on nii, et iga vara kontrollib inimene, inimesed või mingid protsessid, mis on alati manipuleeritavad. Aga krüptoraha varade puhul on emiteerimisloogika sisse kirjutatud vara loomise algusest ja seda pole võimalik muuta. See ongi asja võlu, et ükskõik, mida majandus teeb, see vara läheb ikka oma teed,“ rääkis Asse Sauga.

Bitcoin on idee järgi täiesti detsentraliseeritud vara: igaüks võib hakata bitcoini kaevandama ning seda ei reguleeri ükski riik ega keskpank. Teisalt on tõsiasi, et suur hulk bitcoine kaevandatakse Hiina bitcoinifarmides ning siit tekib küsimus, kuivõrd me veel detsentraliseerimisest rääkida saame.

Bitcoini võlu on ka see, et juba algul lepiti kokku, et krüptomünti on maailmas vaid 21 miljonit tükki – siin ei saa üksi riik rahatrükiga seda mõjutada. Paljude kasutajate jaoks meeldivaks ja riikide jaoks hirmutavaks on ka krüptorahade võimalus anonüümselt varasid liigutada. Riigid kritiseerivad krütprahasid, et neid kasutavat vaid terroristid või petised, aga samas tunduvad need süüdistused kõiksugu Panama ja Paradiisi paberite valguses üsna kahepalgelised. Ning mis seal salata: see, et bitcoin nädalaga paarkümmend protsenti kõikuda võib, on temast teinud ka spekulantide ja kauplemishuviliste lemmiklapse.

Lisaks on andnud krüptorahad finantsmaailma osas sellise demokraatia-lubaduse, millesarnast ammu nähtud pole. „Finantsinklusioon on maailmas suur probleem. Meie siin läänes mõtleme, et elu on lihtne, maksan, millega tahan ja investeerin bitcoini, et rikkaks saada. Aga inimesed Aafrikas kasutavad seda hoopis igapäevasteks tehinguteks. Sest neil pole ligipääsu pangakontole või kui neil see on, siis on see väga kallis. Näiteks Ghanas maksab pangakontode lahtihoidmine 25% SKTst, mis on päris hull summa. Ja 70% aafriklastest on ilma pangakontota ja neil pole mingit juurdepääsu finantsteenustele. Sama probleem on Ameerikas, kus see protsent on 14. Bitcoin saab need probleemid lahendada ilma, et panka sinna vahele vaja oleks,“ rääkis Laas-Billson.

„Kogu maailmas oli vist kokku üle nelja miljardi inimese, kellel puudub võimalus kasutada pangandust või internetipangandust ja nendest 2 miljardit on sunnitud kasutama kas sularaha… või mitte sedagi,“ lisas Sauga.

Krüptomüntide valu

Lisaks bitcoinile on maailmas üle tuhande erineva krüptomündi ja neid tuleb aina juurde. Populaarsuselt järgmine on ethereum oma 36 miljardi dollari suuruse turuväärtusega. Kui bitcoin on sisuliselt münt ja nii-öelda plokiahela-tehnoloogia pioneer, siis ethereumi taga on teistsugune mõte: lisaks kauplemisele saab selle tarkvaraarendusplatvormiga niinimetatud tarku lepinguid teha ning see omakorda võib maailma ärikeskkonda järgnevatel aastatel oluliselt muuta.

Kas neid tasub omada? Nii Liina Laas-Billson kui ka Asse Sauga on seda meelt, et krüptomünte võib rahulikult osta ja hoida. Ning kes tunneb, et on bitcoini-rongist maha jäänud, võib vaadata, kas on ehk uue ja lootustandvama tehnoloogiaga münt turule tulnud. Samas soovitab Sauga täpsemalt vaadata, millega tegu, enne kui raha tundmatusse münti panustada. „Vanemate krütomüntide puhul on oht väiksem, need on läbiproovitud tehnoloogiad. Aga ethereum on laivis olnud kaks aastat, aga seda on selgelt vähe, nad ikka loevad end veel beetaks,“ rääkis Sauga.

Liina Laasi jaoks polegi oluline, kas bitcoini hind jõuab lõpuks välja „miljonitesse“ või kukub kolinal kokku. „Oluline on see, et tehnoloogia on olemas ja tänu sellele saame nii palju asju paremaks muuta: pangandus, internetis saame asju teha palju kiiremini ja tõhusamalt, saame suures osas bürokraatia ära kaotada,“ loetles Laas-Billson.

„Plokiahela tehnoloogia pakub ikka oluliselt rohkem väärtust kui tulbid,“ lisas Sauga. „Pole olemas valdkonda, mis poleks kuidagi mõjutatud plokiahela tehnoloogiast. Ja mida edasi, seda rohkem me näeme disruptionit, segunemist fintechi-maailma, regulatsioonidesse, juriidikasse. Just ärimudelid teevad läbi suure muutumise.“

Asse Sauga: 40 minutiga 10 000 eurot läinud

Mul juhtus huvitav lugu. Mul on varad erinevates vahetuskeskkondades, suurem osa offline'is. Riske tuleb maandada, sest Mt. Gox [2013. aastal maailma suurim bitcoini vahetusplatvorm, mis lasi häkkeritel konto ligi miljonist bitcoinist tühjaks teha - toim] näitas, et ka sellega võib väga halvasti minna.

Väärtus oli aja jooksul tõusnud, aga ma tegin ühe vea. Ma polnud aktiveerinud google'i second factor authentication'it. See on sisuliselt panga koodikaartide lahendus, äpipõhine. Sain laupäeva õhtul metsas matkates meili, et keegi on mu vahetuskeskkonda sisse loginud. Mul polnud võimalik kohe järgi vaadata ja jõudsin umbes 40 minutit hiljem arvuti taha, korralikku internetti ja logisin sisse. Ja konto oli tühjaks tehtud.

Käis see nii, et häkker oli suutnud mu parooli läbi häkkida. Oleks google'i second factor peal olnud, poleks see võimalik olnud. Aga ta sai sisse ja tal oli korraga kontroll kahe konto üle. Ta tegi teise konto alt hästi odava hinnaga orderid, müüs minu konto alt need orderid kiirelt ja niimoodi kantis orderitega raha välja. Kui ta oleks niisama krüptorahas väljakande teinud, siis oleks seal meilikinnitust vaja olnud. Aga sellise trikiga sai.

Ja kogu see õppetund läks mulle maksma umbes 10 000 eurot. Aga olen sellele häkkerile tänulik. Et äge kogemus ja kihvt lugu ja see, et second factor peab olema aktiveeritud, jääb eluks ajaks meelde.