Kuidas osta krüptoraha

Bitcoini enda ostmiseks pole palju vaja: lae alla rahakotirakendus ja siis vali välja portaal, kus kauplemistehinguid teha.

Rahakott (wallet) on oma olemuselt rakendus, kus oma krüptomünte hoida saab. Wallet'eid on mitut sorti: nii arvutisse (nt Electrum) kui ka mobiili sobivaid (töötab koodidega ja häda on selles, et ükski kood pole 100% turvaline) ja lausa füüsilisi (nt Trezor, meenutab mälupulka) lahendusi. Asi on nagu pärisrahakott: seal saab hoida kõiki krüptomünte ning selle kaudu saab ka tehinguid teha. Wallet'i rakendusi on terve hulk – näiteks üks vanemaid rakendusi on sobiva nimega Bitcoin Wallet. Rakendus tuleb lihtsalt oma seadmesse installeerida. See käib paari klikiga ja õpetus on juures, et ikka õigele seadmele installeeritud saaks.

Oluline on paroolihaldus. Kui pangakonto paroolid unustad, saad pangast järele küsida, aga wallet'i puhul vastutab kasutaja 100% ise. Ehk kui on paroolid läinud, on ka mündid läinud.

Lisaks tasub mõelda kahe faktoriga identifitseerimise peale: hiljuti kirjeldas krüptorahaekspert Asse Sauga, kuidas häkker temalt 10 000 euro väärtuses krüptoraha varastas, kuna teist faktorit (ühest paroolist ei piisa, teine saadetakse iga kasutuskorra ajal mobiilile) tal peal polnud.  Turvalisust ei ole võimalik krüptorahaga kauplemise puhul üle tähtsustada.

Vali platvorm

Nüüd tuleb teha platvormivalik. Siin on bitcoini populaarsus elu lihtsaks teinud, sest kui veel mõnda aega tagasi tuli mõnusat platvormi tikutulega taga otsida, siis nüüd pakuvad suuremad tegijad võimalust erinevates valuutades – dollar ja euro – arveldada ning pakuvad lisaks bitcoinile ka hulka teisi krüptomünte.

See avab kauplemishuvilistele veel ühe meeldiva ukse: nimelt on krüptorahamaailmas tuhandeid niinimetatud altcoine (ehk siis teisi münte peale bitcoini) ja osa neist on päris suureks ja populaarseks muutunud. Et need mündid bitcoiniga ilmtingimata ühte jalga ei käi, annab see võimaluse ajal, mil üks münt madalamal on, seda odavamalt juurde osta ja kõrgemalt müüa ning nii oma mammonat suurendada.

Platvormi valik on suurelt jaolt maitseküsimus: bitcoinihuviliste seas on lemmikuteks näiteks Coinbase, GDAX, Bitfinex, Bithumb, Bitstamp, Bittrex ja Kraken.

Registreerimine on väga lihtne: esialgu tuleb teha konto, umbes nagu meiliaadressi puhul. See võtab paar minutit. Seejärel tuleb teenusepakkujale saata mingit sorti tõend, et sina oled ikka sina. Tavaliselt kõlbab selleks mõni kommunaalarve. Seejärel tuleb maksimaalselt paar päeva oodata – siis kinnitatakse konto ära ja ost-müük saab alata. Igaks juhuks tasub platvormi valikul uurida, kas seal pakutakse ka niinimetaud limiitordereid ehk kas saab kasutada stop-loss-ordereid. See on hea juhuks, kui öösel teine osa maailmast kaupleb ja krütpomündi hind alla kaupleja jaoks kriitilise piiri langeb – siis müüakse positsioon automaatselt maha, et riski vähendada. Bitcoini puhul on aga see häda, et ta on erakordselt volatiilne. Kui ostad selle näiteks 12 000 dollari pealt, aga siis tekib mõni raputus, hind langeb korraks 10 000 peale ja sinu stop-loss on 11 000 peal – süsteem müüb mündi automaatselt maha. Aga kui nüüd hakkab münt uuesti tõusma ja tõuseb kohe lausa 15 000 dollari peale, siis sul on positsioon juba läinud.

Samuti tuleks teha hinnavõrdlus ja uurida enne portaali valimist, kuidas kasutajad sellega rahul on. Viimasel ajal on juhtunud, et mõni portaal on vahepeal nii populaarseks muutunud, nagu hiljuti kraken, et kiilub vaat et kinni, ja siis on kasutajatel olnud tükk tegu sealt oma raha kättesaamisega.

Kes Eestis niisama sularaha eest osta ja müüa tahab, siis bitcoiniautomaadid on praegu Tallinnas Tartu maanteel ja Narvas. Samal ajal tuleks kindlasti võrrelda parasjagu ATMis ja kauplemisportaalis pakutavat hinda: seal võib teinekord vägagi krõbe vahe sees olla. Jooksvat hinda saab vaadata näiteks portaalis cryptowat.ch ning krüptomüntide „hinnakeskmist“ ja „turuväärtust“ ning kauplemisaktiivsust saab jälgida näiteks lehel coinmarketcap.com.

Varia

Tasub teada, et kauplemisportaalid pole vennad. Kui näiteks aktsia hind erinevatel börsidel suurt ei erine, siis bitcoini puhul pole sugugi haruldane, et ühel platvormil küsitakse tema eest 15 000 dollarit, teisal aga 16 000.Fundamentaalanalüüsiga pole bitcoini puhul midagi peale hakata – ei oska ükski inimene maailmas selle õiglast väärtust arvutada ja selle, kas ta võiks maksta sendi või miljon dollarit, määrab ära turg. Seevastu allub bitcoin väga ilusti tehnilisele analüüsile. Sellekohast materjali on internet täis ning hiljuti ilmus tehnilise analüüsi kohta eestikeelne raamat ka Alexander Elderilt. Selles mõttes on bitcoiniga kauplemine väga tänuväärne „harjutusmaterjal“ kõikidele kauplemishuvilistele – kui näiteks aktsia puhul tuleb teatud näite pikalt oodata, siis tänu bitcoini volatiilsusele saab seal paljud tehnilise analüüsi relvad käiku lasta. Kes bitcoini-ralliga kuidagimoodi 100 eurot kaotama peaks, on vähemalt ses osas tunduvalt targemaks saanud.