Kuhu liigub Tallinna Vesi?

„Ma ise ennustaks aktsiale hinda vahemikus 8-10 eurot,“ ütles Roosaare. Ta lisas, et kui Tallinna Vee aktsia hind peaks alla nimetatud vahemiku kukkuma, siis kaalub ta väärtpaberite juurde soetamist.

Sellegipoolest kohtuotsus Roosaaret ei üllatanud. „Minu jaoks oli see ootuspärane,“ märkis Roosaare. „Ma ise ennustasin ka, et nad kaotavad,“ nentis ta.

See on ka põhjus, miks Roosaare oma positsioone Tallinna Vees enne kohtuotsuse teatavakstegemist vähendas. „Mul on 10 000 aktsiat ja plaanin neid hoida pikalt,“ rääkis ta.

Teine Tallinna Vee aktsionär, Oleg Ossinovski pidas otsust aga ebaõiglaseks. „Ma suhtun sellisesse otsusesse negatiivselt – tegemist on investori petetud ootustega,“ arvas ta. „Ei saa lepingu täitmise ajal hakata reegleid muutma – kui kirjutati alla leping, siis linn, riik või ka suvaline ettevõtja peab neid tingimusi täitma,“ lisas ta.

Tariifimäärad muutuvad

Ka Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi tunnistas, et ettevõtte jaoks oli otsus pettumus. „Tallinna Vesi ootas kohtust muidugi teistsugust lahendit,“ märkis ta. „Otsuse põhituumaks oli küsimus, kas Tallinna linna ja Tallinna Vee vahel sõlmitud leping on konkurentsiameti jaoks siduv, ja paraku leidis kohus, et ei ole.“

Kuna riigikohtu kinnitusel on eilne otsus lõplik, lõpetab see ka esialgse õiguskaitse Tallinna Vee tariifidele, mis olid kohtuvaidluse ajaks külmutatud 2010. aasta tasemele. „Nüüd on esialgne õiguskaitse maas,“ kinnitas riigikohtu kommunikatsioonijuht Merje Talvik Äripäevale.

See tähendab, et Tallinna Vesi peab esitama viie nädala jooksul konkurentsiametile uue hinnataotluse. „Hinna määramine anti 2010. aasta seadusemuudatusega vee-ettevõtja kätte, see hind peab katma kulud ja mõistliku kasumi,“ selgitas Talvik. Seda, kas hind on mõistlik, peab aga hindama konkurentsiamet. „Eks neil kaalutlusruum on, hind peab olema igal juhul põhjendatud,“ sõnas Talvik.

Käi kinnitusel alustab börsiettevõte ettevalmistusi ettekirjutuse täitmiseks viisil, mis tagab Eesti õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise ja aktsionäride huvid parimal viisil. „Teeme ettevalmistusi tariifitaotluse esitamiseks konkurentsiametile ja kavatseme nendega ka kohtuda, et järgmised sammud täpsemalt kokku leppida,“ kinnitas Käi.

Kui Tallinna Vesi esitab konkurentsiametile hinnataotluse, saab viimane Talviku sõnul küsida sellele põhjendusi. Kui hinnas kokkuleppele mingil põhjusel ikkagi ei jõuta, on see Talviku hinnangul uue kohtuvaidluse teema. Lisaks sellele võib konkurentsiamet hinnataotluse esitamata jätmisel kehtestada veele ise ajutise hinna.

"Määrus võimaldab ajutist hinda määrata juhul, kui ettekirjutus jäetakse täitmata, kuid praegu ei saa järeldada, et Tallinna Vesi jätab ka pärast tänast lahendit hinnnataotluse esitamata," oli konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits veendunud. "Ka riigikohus märgib, et ettevõtjale tuleb anda võimalus ise rikkumine kõrvaldada."

Talvik lisas, et vaidlusalust hinda poleks konkurentsiamet kohtulahendi valguses aga kuidagi kinnitada saanud. „See taotlus oli seadusega vastuolus ja seega ei saa konkurentsiamet seda kooskõlastada,“ märkis ta.

Täpsemalt käib jutt Tallinna Vee ja Tallinna linna vahel 2007. aastal sõlmitud teenuslepingu muudatusest, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, andes Tallinna Veele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

2010. aastal jõudunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus pani hinna kooskõlastamise kohustuse aga konkurentsiametile ning selle seaduse järgi peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil. Seetõttu konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu 2011. aastal ka ei kooskõlastanud ning tegi veefirmale ettekirjutuse viia hind seadusega kooskõlla. Seepeale pöördus Tallinna Vesi kohtusse.

Üks otsus tulemata

Roosaare lisas, et õhus on veel rahvusvahelise arbitraažikohtu otsus, mis võib erinevalt riigikohtu omast olla positiivne ja aktsia hinda ka vastavas suunas mõjutada. Ka Käi sõnul on tegemist täiesti eraldi menetlusega. „Loodame neilt otsuse saada järgmise aasta esimeses pooles, kuid milliseks see kujuneda võib, on täna võimatu ennustada,“ märkis Tallinna Vee finantsdirektor.

Täpsemalt alustas Tallinna Vesi eile lõpplahenduse leidnud menetlusega samal ajal vaidlust riigiga ka Hollandis registreeritud arbitraažikohtus. Seda selleks, et nõuda Eesti riigilt välja võimalikud kahjud, mida ettevõtte on tariifide külmutamise tõttu 2010. aasta tasemele seni kandnud. Tallinna Vesi on seisukohal, et kuna neil pole külmutatud hindande tõttu olnud võimalik tariife tõsta, peab riik sellest tekkiva kahju neile hüvitama. Arbitraaži kaudu nõutava summa suurusjärk jääb 70 miljoni euro piirimaile.

Silmitsi tarbijate kahjunõuetega

Kui eilse kohtuotsuse valguses oleks Tallinna Vesi pidanud 2010. aasta tasemele külmutatud tariiide kasutamise asemel need kooskõlastama konkurentsiametiga, tekib küsimus, kas tarbija on maksnud põhjendamatult kõrget hinda. Sellisel juhul võiks Tallinna Vett oodata täiendav, miljonitesse ulatuv kahjunõue.

Konkurentsiamet sellesse küsimusse ei sekku. „Küsimus puudutab ASi Tallinna Vesi ja tarbijate vahel sõlmitud võlaõiguslikke kokkuleppeid, millesse konkurentsiamet ei ole pädev sekkuma, seega ei saa meie nõuda ka hüvitist,“ selgitas Uulits. „Taolised vaidlusküsimused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtus.“

Tsiivilõiguslike vaidluste puhul soovitas Uulits oma õiguste välja selgitamiseks pöörduda mõne tsiviilõigust hästi tundva nõustaja poole. "Konkurentsiamet ei saa anda hinnangut võimaliku tsiviilkohtuvaidluse perspektiivi kohta," leidis ta.

Edasist analüüsitakse

Käi ütles Tallinna Vett puudutavat riigikohtu otsust kommenteerides, et praegu käib selle esmane analüüs, mille järel otsustatakse edasised sammud.

„Otsus on põhjalik ja meie jaoks veel väga värske,“ rääkis Käi. „Tegeleme alles esmaanalüüsiga ning kuna oleme börsiettevõte, siis on meie kohustus tagada, et esmane info otsuse kohta saaks esimesel võimalusel börsile teatavaks,“ rõhutas ta.

Äripäeva küsimustele Tallinna Vee edasiste sammude ning kohtuotsuse võimalike mõjude kohta käimasolevale rahvusvahelisele arbitraažimenetlusele Käi vastama ei soostunud. Samuti jättis ta kommenteerimata selle, kas äsjase riigikohtu otsusega kaduva õiguskaitse kontekstis on Tallinna Vesi sunnitud tariife langetama. „Mis tahes täiendavaid kommentaare saame anda pärast börsiteate avalikustamist,“ kordas Käi.

„Meie järgmised sammud ongi viia läbi otsuse põhjalikum õiguslik analüüs ja kohtuda seejärel konkurentsiametiga, et edasises kokku leppida,“ märkis Käi.