Uus regulatsioon piirab ligipääsu USA indeksitele

Mammutregulatsioon MiFid II, milles on 1,4 miljonit punkti, nõuab investeerimisteenuse pakkujatelt, et nood annaks täpset infot, millise tootega tegu. Näiteks peaks ideaalis jaeinvestoril olema võimalik vaadata, kui suured on tehingutasud – ka peidetud. Kui seda infot pole, ei saa maakler toodet pakkuda.

Info peab tulema aga instrumendi loojalt endalt ehk kui siinne investor tahaks haarata portfelli USAs registreeritud iSharesi Russell 2000 ETFi, mis koondab USA väikeettevõtteid, siis on see praegu keelatud, sest info puudub. Samal ajal saab valida iSharesi Euroopas registreeritud ETFi, kuna sellel on dokumendid olemas. ETFi pakkuja ei pea igale pangale eraldi infot jagama, piisab, kui neil on standardne dokumentatsioon, mida kõik pangad kasutada saaksid. Kui infot ei tule, siis toodet Euroopas pakkuda ei saa.

SEB pank teatas, et piirangu tõttu on olukord säärane, et kui klientidel on juba nii-öelda keelualuseid väärtpaberid, siis neid saab nii hoida kui ka müüa. "Piirangu korral puudub SEB internetipangas väärtpaberi juures nupp "osta"," selgitas SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas. Sealjuures on tema sõnul niinimetatud eurofondid (UCITS-fondid) erandkorras vabastatud põhiteabedokumendi esitamise kohustusest kuni 2019. aasta lõpuni. "Investoritel on võimalus valida USAs kaubeldavate ETFide asemel Euroopas kaubeldavaid eurofonde, millele on põhiteabedokumendid juba olemas juba," ütles Allas.

„Jõustunud regulatsioonide valguses võib väheneda ka üldine jaeinvestorite ligipääs USA indeksfondide ostmisele ja ees ootab ka LHV Balti analüüside hinnastamise mudeli ümbervaatamine,“ ütles LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel.

Indeksifondide vahetus

Seepärast teatas LHV juba, et lõpetab kasvukontos USA indeksifondide pakkumise, kuna USA indeksifondide pakkujad pole nõus vastavat infomaterjali koostama. Need, kellel USA indeksifondid veel kontol alles, muutusest puudutatud pole, aga uusi juurde ei tule.

Sander Pikkel nentis, et tegu on ühe nende populaarseima tootega, nii et rõõmsad selle üle ei olda. „Paraku me täpset kasutajate arvu välja tuua ei saa. Küll aga saame öelda, et halvad uudised Euroopast mõjutavad peaaegu kõiki kasvukonto kliente,“ ütles Pikkel.

Mastaabist annab aimu see, et "infot mittejagavad" indeksifondid tuleb nüüd uute vastu välja vahetada – aga need, mida enam osta pole võimalik, moodustasid umbes 90% olemasolevatest investeeringutest ja kuni 70% uuest investeeritavast rahast. „Enamik fondidest õnnestus meil asendada sama indeksit järgivate indeksifondidega, mis kauplevad eurodes. Ootasime kuni viimase hetkeni, kuna lootsime probleemi koostöös välispartneritega lahendada, kuid kahjuks ei osutunud lahendused võimalikuks,“ nentis Pikkel.

Ta lisas, et mõistab ühelt poolt, et Euroopa regulatsioonid soovivad väikeinvestoreid kaitsta, kuid USA indeksifondidele kehtestatud nõuete puhul on tema hinnangul neile hoopis karuteene tehtud. „USA turg on maailma kõige arenenum ja sellel kaubeldavate instrumentide suur hulk toonud konkurentsi tõttu teenuste hinnad investorite jaoks alla. Euroopa indeksiaktsiate turg on aga alles tärkamas, mis tähendab väiksemat valikut ja tihtipeale ka kõrgemaid teenustasusid. Loodetavasti muudab konkurents tulevikus sealse olukorra kliendi jaoks paremaks,“ ütles Pikkel. Võimalik on seegi, et tulevikus saab taas USA indeksitega kauplema hakata.