Riigid, mis saavad tariifisõjast kasu

Paljud ökonomistid ja ettevõtete juhid on Donald Trumpi agressiivset kaubanduspoliitikat kritiseerinud – kardetakse, et teised riigid vastavad vastumeetmetega, mis mõjub Ameerika Ühendriikide majandusele halvasti.

Praeguseks on nii Hiina kui ka USA teatanud, et üle 100 miljardi dollari väärtuses kaupu võib kummagi riigi puhul tariifide alla minna.

Suur osa turgudest ja ekspertidest ootab, et kaubandussõda on terve maailma jaoks kehv. Aga on ka riike, mis saavad Hiina poolt USA-le kehtestatavatest tariifidest kasu. See loob ruumi teistele kaubanduspartneritele oma ekspordi suurendamiseks.

„Kindlasti on olemas majandusi, mis saavad tariifidest kasu,“ ütles Schrodersi arenevate turgude võlaturgude juht Jim Barrineau. „Kui vastasseis kujuneb pikaajaliseks kaubandussõjaks, siis võib Hiina hakata suurendama arenevatesse riikidesse tehtavaid otseinvesteeringuid – seda nii põllumajanduse kui ka metalli- ja energiatootmise puhul.“

Brasiilia sojaoad

USA sojaubade tootjaid ähvardab Hiina poolt 25protsendiline tariif. Hiina on sojaubade maailma suurim importija ning USA on Hiinasse eksportijate seas Brasiilia järel teisel kohal. See peaks mõjutama märkimisväärselt nii USA sojaubade kui ka Hiina sealiha tootjaid, kes kasutavad sojaubasid söödana.

Hiina rahandusministri asetäitja Zhu Guangyao ütles, et Lõuna-Ameerika turud võivad olla edaspidi peamine koht, kus sojaubasid tuuakse.

„Brasiilia võib sellest kõige rohkem kasu saada,“ ütles Barrineau, kes mainis, et juba praegu läheb 75 protsenti nende sojaubadest Hiinasse. „Hinnad võivad eksporditurul aga tublisti tõusta ning see on sealsete farmerite jaoks hea.“

Brasiilia ei suuda täielikult USA ekspordipakkumist aga asendada. 2017. aastal müüs USA Hiinasse 32,9 miljonit tonni sojaube. Brasiilia müüs riiki kokku 50,93 miljonit tonni.

Argentina sojaoad

Argentina on maailmas suuruselt kolmas sojaubade eksportija ning turul Brasiiliaga sarnaselt positsioneeritud, ütles Barrineau. Sojaoad moodustavad Argentina koguekspordist lausa 17,5 protsenti. Samas ootavad toorainete analüütikud, et sealse saagi eksport langeb põudade tõttu 25 protsenti.

Austraalia puuvill

Puuvill oli üks 106-st USA ekspordiartiklist, millele Peking plaanib kehtestada 25protsendilise imporditariifi. Hiina ei ole suur USA puuvilla importija, aga ettevõtted, mis otsivad tariifide tõttu alternatiivseid turge, vaatavad tõenäoliselt Austraalia poole, nentis Robobanki põllumajandustoodete turgude uurimise juht Stefan Vogel.

Austraalia puuvilla eksport ulatub aastas 1,2 miljardi dollarini ning üks kolmandik sellest läheb praegu Hiinasse, selgub Observatory of Economic Complexity andmetest. Samas ei oska analüütikud öelda, kui palju võiks tariifid puuvilla hinda ja eksporditurgu täpselt mõjutada.

Šotimaa viski

Hiina tariifide alla läheks ka viski, mida USA ekspordib iga-aastaselt üle maailma 354 miljonit liitrit. USA on Šotimaa järel suurim viski eksportija Hiinasse. Kokku müüdi 2016. aastal Hiinasse 926 384 liitrit. Šotimaa saatis Hiinasse aga lausa 11 miljonit liitrit viskit. See tähendab, et Hiina turg pole USA tootjate jaoks nõnda tähtis.

Samas on see tähtis Šotimaa jaoks ning tariifide tõttu võib nõudlus nende toodete järele kasvada, ütles RaboResearch Food & Agribusinessi jookide direktor Francois Sonneville.

„Kui sa oled hiinlane ja sa ostad ameeriklaste viskit – näiteks Jack Daniel’si – siis sa võid Šoti viskile üle minna, sest selle hind muutub atraktiivsemaks,“ ütles Sonneville.

Tõsi küll, tariifid mõjuvad paljudele Suurbritannia ja Euroopa firmadele, millel on USAs ärid, kehvasti. See tähendab, et kasu on eelkõige sektorisisene ning riik võib tervikuna siiski kaotajaks jääda.

Prantsusmaa vein

Tariifisõja üks kaotajatest on ka Ameerika Ühendriikide vein, millele kehtestatakse samuti 25protsendiline imporditariif. Hiina on USA veiniostjate seas üheksandal kohal, selgub Rabobank Internationali andmetest. USA veini imporditi 2016. aastal kokku 76 miljoni dollari eest.

„Hiina ostja võib otsustada osta hoopis Prantsusmaa või Austraalia veini,“ seletas Sonneville. Prantsusmaa ja Austraalia on juba praegu suurimad veini eksportijad Hiinasse.