Baltika viimane võimalus

Moekontsern Baltika on viimastel aastatel süvenevast kehvast seisust väljatulekuks valinud suurte reformide tee: brändid tõmmatakse ühe katuse alla kokku, kõrvaltegevused lõpetatakse. Nii loodab ettevõtte juht Meelis Milder kontserni taas kasumi kursile tüürida.

Äripäeva andmetel on Baltikas reformid täie hooga käima läinud. Tegu polevat kosmeetilise parandusega, vaid Baltikas lammutatakse päris korralikult. Brändirohkuse all ägav kontsern plaanib kõik oma rõivad ühe brändi alla viia ning kõrvaltegevusi kokku tõmmata.

Kõige rangemal juhul jäävad tuntud kaubamärkidest alles ainult Ivo Nikkolo ja Baltman, ülejäänud koondatakse ühise brändi alla, sest neis pakutav kaup ei erine piisavalt ning brändid võistlevat praegu ennekõike omavahel.

Baltika juhatuse esimees Meelis Milder ütles telefonikõnes Äripäevale, et ei saa börsireglemendi tõttu täpsemalt rääkida, kuid järgmise nädala kolmapäeval kohtub Baltika nõukogu, millele järgneb pressiteade, kus siis toimuvat lähemalt selgitatakse. Küll aga mainis Milder, et nii nagu kevadel välja öeldud sai, käib töö fookuse teravdamise nimel.

Kevadisel aktsionäride koosolekul tuli Meelis Milderil tõdeda, et vanaviisi enam edasi ei saa. Tunneli lõpus on valgust lubatud viimase 10 aasta jooksul varemgi, kuid siiamaani pole soovitud tulemust saadud: Baltika käive on viimastel aastatel (kui 2016. aasta erakorralised numbrid välja arvata) näidanud stabiilset vähikäiku, aastate lõikes on jäädud kas suisa kahjumisse või üliväiksesse kasumisse.

Oma osa mängisid probleemid Venemaa turul ja sealt väljumine. Näiteks möödunud aastal teenis Baltika 47,5 miljoni eurose käibe juures 60 000 eurot puhaskasumit. Kuid möödunud perioodide 3 miljoni euro suuruse kahjumi katteks tuli ettevõttel probleemide vältimiseks aktsiakapitali vähendada.

Kokku vähendati üldkoosoleku otsusega aktsiakapitali aktsia nimiväärtuse vähendamise teel 0,2 eurot, 0,1 eurole aktsia kohta. Enne seda vähendati aktsiakapitali 2012. aastal, kui aktsia nimiväärtus langetati 50 sendi võrra, 0,2 eurole.

Aktsia hind liikus möödunud aastal 10 protsenti allapoole, samal ajal tõusis Tallinna börsi üldindeks 16 protsenti. Praegu kaupleb aktsia 0,21 sendi peal.

Baltika Eesti väikeaktsionärid on passiivsed investorid, kes ettevõtte plaanidest enam suuremat arvata ei soovi, märgivad, et neil pole midagi öelda. Teatav lootusetuse noot on valitsenud nende kommentaarides ka varasematel aastatel. Üks väikeaktsionär, kel aktsiaid üle 60 000, ei soovinud oma nime all ettevõtte käekäiku kommenteerida, kuid jäi just tootmise vähendamise suhtes kriitiliseks ning uut strateegiat kuigi veenvaks ei pidanud.

„Baltika kvaliteet on hea ja tunnustatud, ka mina kannan nende ülikondi, iseküsimus, kas tootmisest loobumine seda kvaliteeti toetaks. Pigem ootaksin juhtkonna muutust, sest nemad praegu ei ole suutnud sellest august välja tulla. Ei taha, et Baltika Eesti turult kaoks, see on ikkagi meie Eesti uhkus,“ ütles ta ja lisas, et tal on lootus, et ettevõtte Soome suuraktsionärid äkki mingi muudatuse ettevõttes teevad ja paremale teele aitavad.

Rasked aastad on ettevõttele tähendanud, et on tulnud välja anda konverteeritavaid võlakirju, mis aasta-aastalt on muutunud osaluseks ettevõttes. Võlakirjade ja eelisaktsiate abil on ettevõtte suurimaks aktsionäriks tõusnud varahaldusfirma KJK Capital. Aasta tagasi kuulus ettevõttele 30%, pärast Meelis Milderile kuulunud ettevõtte osaluse ostmist pea 39 protsenti aktsiatest.

Ka ostsid soomlased möödunud aastal tehtud K-võlakirjade müügilt vähemalt 720 võlakirja, mis oleks võimalik 2020. aastal konverteerida 11,25 miljoniks aktsiaks hinnaga 0,32 senti tükk. Mis praegust hinda arvestades oleks muidugi päris kopsakas hind.

Kolmapäeval toimuv nõukogu koosolek leiab aset Soomes, suuraktsionäridele lähemal.

Seal peaks tehtama esimesed otsused Baltika uue „Strateegia 2022“ elluviimise kohta. Kevadel aktsionäride üldkoosolekul avaldatud plaanile vastavalt näeb strateegia ette järgmised muutused:

Kui praegu teeb Baltika kõike: disainib, toodab, tarnib ja turundab, siis Milderi sõnul jäävad sellest valikust tulevikus tõenäoliselt alles vaid disain ja turundus. Kõike ise teha – see on Milderi sõnul liiga kallis isegi maailma suurtele rõivatööstustele, Baltikast rääkimata, ning on omakorda faktor, mis kasumit sööb. Baltika rõivatootmises Baltika Tailor töötas möödunud aastal 369 inimest.

Baltikumi turg pole Baltika jaoks kasvurohke olnud ning kasvul on Milderi varasemate sõnade järgi lagi ees, mis omakorda piirab laienemist. Sellepärast suunatakse energia tulevikus teistele, uutele turgudele ning siinpool tõmmatakse füüsilisi poode pigem kokku.

Brändide poole pealt on Baltika juhtkonnal pinnuks silmas nende rohkus, mis tähendab, et kõikidega korraga korralikult tegeleda ei saa ning lõppkokkuvõttes tähendab see, et korralikult ei tehta neist ühtegi. Seetõttu tahab Milder vastavalt maikuus avaldatud plaanile brände kokku tõmmata, ühe katusbrändi alla viia ning fookus koomale tõmmata.

Milliste muudatustega alustatakse, kuuleb arvatavasti juba järgmisel kolmapäeval.