Hiina ja USA kaubandustüli kulgeb peaaegu vaikuses

Tegu on esimeste kõnelustega pärast detsembris Argentinas Buenos Aireses toimunud G20 kohtumist, kus Hiina ja USA leppisid kokku kaubandussõja 90päevase vaherahu.

Kaks päeva kestnud kõnelused on kujunenud vähemasti avalikkuse jaoks üsna suures teadmatuses, sest kumbki osapool millegi konkreetsega välja ei tulnud. Eile pärastlõunal teatas üks asjadega kursis olev isik, et kaubanduskõnelused venivad teisipäeva õhtusse, kirjutab Reuters. Siiski ütles Hiina välisminister ajakirjanikele, et usub, et asjaosalistel õnnestub kaubandusküsimustes kokkuleppele jõuda.

USA president Donald Trump säutsus Twitteris, et kaubanduskõnelused lähevad hästi.

Üksjagu krehvtisema väljaütlemisega tuli lagedale Hiina kommunistliku partei väljaanne Global Times, mis hoiatas Washingtoni, et see ei paneks liiga suurt survet Hiinale peale, sest muidu võib olukord kontrolli alt väljuda, vahendab AP.

Lootus, et ehk jõuavad Hiina ja USA kaubandusküsimustes kokkuleppele, on aidanud siiski turgutada börse, mis teisipäeval sarnaselt esmaspäevaga kosusid. Dow Jones sulgus esmaspäeval 100 punkti plussis. Teisipäeval avanes USA börs optimistlikult rohelises.

USA ja Hiina riigipeadele avaldatakse kodumaal suurt survet, et kaubandusküsimused edukalt laheneksid. Trump maadleb Demokraatliku parteiga, samas kui Xi peab aru andma, mida peaks Hiina ette võtma, et majanduskasvu aeglustumist takistada.

Financial Times kirjutab, et seesugune surve on pannud riigijuhid mõtlema, mil viisil kaubandussõjast võimalikult väheste kaotustega väljuda. Mõlemal pool on omad nõrgad ja tugevad küljed.

Majanduse poole pealt annavad analüütikud Hiina-USA võitluses edu pigem USAle. Kui Hiina majanduskasvu aeglustumisest on räägitud üksjagu, pole niisugust trendi näha USA poolelt. Detsembris loodi USAs juurde oodatust palju rohkem uusi töökohti ning see annab Trumpile alust väita, et agressiivne kaubanduspoliitika Hiina suhtes pole USA majandust negatiivselt mõjutanud. Samas jäi Hiina majanduskasv eelmise aasta kolmandas kvartalis 6,5% juurde, mis on globaalse majanduskriisi järgse aja tagasihoidlikem.

Aktsiaturge silmas pidades näib edu olevat Hiina poolel. Mõlema presidendi jaoks on börs üliolulin, sealjuures paistab, et börs on Trumpi jaoks suisa kinnisidee, sest pärast esimest suurt kukkumist möödunud aasta oktoobris kutsus Trump kokku Hiina-USA kaubanduskõnelused, mis lõppesid jõulurahu väljakuulutamisega ning andsid eelduse esmaspäeval-teisipäeval toimunud kõnelusteks. Hiina börs on aga suuresti poliitilise kontrolli all ning riik sekkub turgudel toimuvasse üsna sageli. Meenutada saab kasvõi jüaani nõrgestamist ja tugiostude tegemist.

Poliitilises plaanis saadab edu oodatult Hiinat ja Xid, seda suures osas Hiina poliitilise süsteemi tõttu.

Kesine infovoog selle kohta, kuidas kaubakõnelused lähevad, on analüütikute seas tekitanud üksjagu skepsist. Capital Economicsi ökonomist Julian Evans-Pritchard ütles BBCle, et osapooled on kokkuleppest veel kaugel. „Peamine takistus on see, missuguseks kujunevad tööstuspoliitika ning intellektuaalse omandi õigused.“

Tagasihoidlike prognoosidega tuli välja ka Economist Intelligence Uniti analüütik Nick Marro. „Hiina peaks tõsiselt oma tööstuspoliitikat ümber kalibreerima, et olla kooskõlas USA kaubandusnõuetega. Vähesed muutused, mida me oleme seni näinud, näitavad, et murranguline lepe on ebatõenäoline.“

Mõnevõrra optimistlikumad olid MRB Partnersi analüütikud, kes ütlesid, et USA ja Hiina omavaheline võimuvõitlus kestab ilmselt aastaid, ent mõlemad majandused on tasapisi hakanud maha jahtuma ning kummagi riigi juhid ei taha jõuda selleni, et nad teevad poliitikat, mis lõppevad maailmamajandusele kahjulikult.

Detsembris andis Valge Maja teada, et läbirääkimistel arutatakse tehnoloogilise ülemineku, intellektuaalse omandi kaitse, kübervarguse ning -sekkumise, aga ka mittetariifsete tõkete üle. USA süüdistab Hiinat teadupärast intellektuaalse omandi varguses ning ütleb, et Hiina ebaausad kaubanduspraktikad on kaasa toonud selle, et USA kaubandus on Hiinaga võrreldes ebavõrdses seisus.

Paljud näevad kaubandustüli ka võimuvõitlusena maailma liidri koha nimel.

Panused on enam kui kõrgel, sest juhul, kui USA ja Hiina kaubale ei saa, tähendaks see tagasiminekut tariifide kehtestamise juurde. USA president Donald Trump on juba jõudnud Twitteris säutsuda, et tariifid 267 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele on „valmis jõustuma“. Kui lepet ei tule, hakkaksid uued tariifid kehtima 1. märtsist.

Alates möödunud aasta juulist on USA kehtestanud 250 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele tariifid.