Rootsi majanduskuritegude uurimisasutus kahtlustab, et päevakauplejate võrgustik on manipuleerinud suurte ettevõtete aktsiate hindu, kirjutab Kauppalehti Dagens Industrile tuginedes.
Viimastel aastatel on Rootsis teadete hulk aktsia hindade mõjutamisest plahvatuslikult kasvanud. Enamasti on need puudutanud väiksemate ja vähem likviidsete aktsiatega kauplemist.
Nüüd on aga Rootsi majanduskuritegusid uuriva Ekobrottsmyndigheteni (EBM) kahtluse all tõsisem aktsiapettus, kirjutab Dagens Industri. Amet kahtlustab, et päevakauplejate võrgustik on manipuleerinud suurte ettevõtete likviidsete aktsiate hindu. „Oleme saanud andmeid ja meil on põhjus kahtlustada, et päevakauplejad on suutnud mõjutada suurte ja likviidsete ettevõte aktsiate hindu,“ ütles EBMi juht Jan Leopoldson lehele.
Peale väikeinvestorite on võinud kahju saada ka suured institutsionaalsed investorid. „On oht, et pensionifondid ja teised ostavad aktsiaid vale hinnaga.“
Vihjete põhjal on EBM järeldanud, et võrgustikus on 10–15 päevakauplejat, kes sellega suurt raha teenivad. Kahtlustused on nii tugevad, et need on viinud läbiotsimisteni, kedagi pole siiski veel kinni peetud.
Pettustes on kasutatud meetodit, kus aktsia hinda tõstetakse, et saaks suurema positsiooni kõrgema hinnaga ära müüa. Selle käigus antakse sisse suur hulk ostupakkumisi, millega hinda järjest ülespoole kruvitakse. Need tehakse selliselt, et need ei lähe läbi ja jäetakse kõrvale.
„Kui seda teha süsteemselt ja suurte mahtudega, võib teenida miljoni päevas,“ ütles Leopoldson. Miljon Rootsi krooni on ligikaudu 100 000 eurot.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”