Kuidas ma Teslaga kaubeldes kasumit teenin

Pikaajaline investeerimine on üldjuhul igav tegevus – pole vaja iga päev portfellis muudatusi teha ega turuolukorda pingsalt valvata. Piisab, kui on alguses paika pandud strateegia, millal, mida ja kui palju osta, ning kord-paar aastas teha portfelli inventuur. Miks siis mitte tekitada väiksem summa kõrvale, et kasutada seda veidi tihedamaks kauplemiseks ja enda investeerimisalases vormis hoidmiseks? Lühema ajalise horisondiga investeerimisel on lisaks fundamentaalsetele näitajatele vaja tunda ka tehnilise analüüsi indikaatoreid, hoida ennast turu ja erinevate sektorite arenguga kursis ja nautida põnevust ostude-müükide tegemisel.

Turvalisust tagava komponendina lükkab elektriautode tootmist ülespoole globaalne roheline trend, mille puhul suunatakse ülemaailmselt energiatootmist poliitiliste vahenditega fossiilkütustelt taastuvallikatele, et vähendada emakese looduse saastamist. See on suurepärane taganttõukaja nii Tesla kui ka teiste elektriautode tootmisel, mis on mahu poolest alles lapsekingades ja omab tohutut kasvupotentsiaali. Seega, pikaajaline trend on Tesla sõber.

Teslal on ette näidata head tooted ja ülisuur nõudlus nende järele. Aga ka konkurendid ei maga. Kui Teslal on 3 mudelit ja ettevõte on toodab ainult elektriautosid, siis arendavad ka automaailma saurused usinasti omi elektriautosid, tuues turule konkurentsi juurde. Kokku on arendatud juba üle 40 pikamaasõitude jaoks sobivat elektriautode mudelit. Siiski on Tesla endiselt neist kõige konkurentsivõimelisem, kuna Tesla autodega on ühe laadimisega võimalik sõita kõige kaugemale ehk kuni 539 kilomeetrit.

Volatiilsus ja piisav likviidsus on lühiajalise kauplemise juures äärmiselt olulised. Aktsial peab olema potentsiaali kas tõusta või langeda tavapärasest suuremas mastaabis ning võimalik soovitud kogust soovitud hinnatasemelt kergesti kätte saada. Volatiilsust võib põhjustada mitu tegurit: majandusnäitajad, uudised, ebalikviidne turg või lihtsalt psühholoogilised tegurid.

Et aktsia hind liiguks ja sellega oleks võimalik kaubelda, peab mingi sündmus sellele hoo sisse andma. Enamasti on katalüsaatoriks fundamentaalsed uudised, näiteks majandustulemused, tootmismahu, omanike või konkurentsiolukorra muutused. Tesla puhul on lühiajaliste liikumiste katalüsaatoriks tihtilugu ettevõtte juhi, legendaarse visonääri Elon Muski tänuväärne säutsumine Twitteris. Olenevalt tema kommentaari sisust paneb see aktsia kenasti ühes või teises suunas kihutama, pakkudes suurepärast võimalust seda ära kasutada ja kasumit teenida.

Huvitaval kombel on turud ülimalt tundlikud Elon Muski ükskõik milliste väljaütlemiste suhtes. Isegi sellised kommentaarid, mis mitte mingil moel ei saa firma äritegevust või finantsseisu kahjustada, panevad ometi aktsia korralikult langema. Näiteks on Muskil eelmisest aastast ette näidata mitu aktsia hinnale hävitavalt mõjunud väljaütlemist. Kevadel solvas ta analüütikuid, süüdistades neid igavate küsimuste küsimises, suvel tituleeris Tai päästetöötajat pedofiiliks ja viskas USA väärtpaberituru järelevalve (SEC) üle habemega nalja, nimetades neid Shortseller Enrichment Commissioniks (eesti keeles: lühikeseks müüjate rikastamise komisjon).

Samas võib tema väljaütlemiste teeneks pidada ka mitut aktsia hinna tõusu, näiteks siis, kui ta on jaganud lahkelt lubadusi tootmismahtu suurendada või kuulutanud ettevõtte börsilt äraviimist. Pika-ajalises perspektiivis on aga aktsia hinna uutele kõrgustele tõstnud uudised tootmise ja nõudluse kasvust ning paranenud majandustulemustest.

Kauplemise seisukohalt on hea see, et mis tahes uudis või emotsioon Tesla aktsiad liikuma paneb, on need liikumised jäänud üsna kindlapiiriliselt kujunenud hinnavahemikku. 2014.–2017. aasta kevadeni on Tesla aktsia hind stabiilselt liikunud 180 ja 280 dollari vahemikus.

2017. aasta aprillis aga sööstis aktsia varasematest piiridest välja uuele tasemele. Sööstu põhjustasid mitu tugevat uudist aprilli alguses, kui Hiina üks väärtuslikumaid firmasid, videomängude tootja TenCent omandas Teslas 5protsendilise osaluse ja mõned päevad hiljem teatas Tesla, et 2017. aasta esimeses kvartalis kasvas autode tootmine ligi 70%. Hiina investori kaasamine pani investoreid uskuma, et Tesla eksport Hiinasse saab hoo sisse ja et rahastusega on mured murtud ning Tesla suudab tõesti juulis esimesed massidele mõeldud Model 3-d väljastada.

Tesla on teatanud, et kavatseb alustada praegu veel ehitusfaasis olevas Shanghai tehases oma massidele mõeldud mudeli Model 3 tootmist 2019. aasta teises pooles, seades eesmärgiks toota 3000 Model 3 autot nädalas, mis esialgu oleks mõeldud Hiina turu tarbeks. Kui vaadelda 2017. aastal toimunud aktsia hinna uuele tasemele läbimurde põhjusi, siis samalaadsed sündmused võivad juhtuda ka 2019. aasta teises pooles just tänu Shanghai tehases tootmise alustamisega.

Uuele tasemele jõudmiseks vajab Tesla rohkem kui ühte tugevat uudist, mis üksteisele järgnevad. Kui veidi spekuleerida, siis nendeks uudisteks võivad olla esiteks see, et Teslal on ette näidata järjekordne kvartalikasum, ja teiseks uudis Shanghai tehase eduka käivitamise kohta.

Kauplemine Teslaga toetuse ja vastupanu piirides toob üle 30% kasumit.

Eelmise aasta jooksul ja ka praegu on aktsia hind pendeldanud tugevates toetus- ja vastupanupiirides, milleks on vahemik 250–380 dollarit. See tähendab, et hinna volatiilsus on 34% (tipust põhjani 130 dollarit). Viimasest läbimurdest alates on aktsia pakkunud kokku kuus head ostukohta, kus hind oli 250 dollari ringis, ning samuti kuus head müügikohta, kus Tesla aktsia hind oli 370–380 dollari vahemikus.

Trendita turul aitab ostu- ja müügikohti leida suhtelise tugevuse indeks (Relative Strength Index: RSI). Tavaliselt kasutatakse RSI puhul 30–70 punkti vahemikku, st osta tuleb siis, kui RSI on alla 30 punkti (aktsia on ülemüüdud), ja müüa siis, kui RSI tase on üle 70 punkti (aktsia on üleostetud).

Kuid need piirid pole kivisse raiutud ja suures ulatuses pendeldava aktsia puhul on võimalik ja isegi turvalisem võtta kasumit juba 40 ja 60 RSI punkti vahelt. Seda selleks, et mitte tippe-põhju püüda ja saada kinnitus aktsia hinna liikumise suuna püsivusele. Tesla puhul on see 265 ja 355 vahemik ehk RSId sisenemis- ja väljumisindikaatorina kasutades saab teenida igalt ostult 90dollarist kasumit aktsia kohta (ligi 34% ostuhinnast). Stop-loss-tasemed oleks sellisel juhul toetus- ja vastupanupiirid.

Enne kauplemise alustamist peab muidugi kindlaks tegema, kas valitsev trend on üles või alla. Ja kõige turvalisem on avada positsioon siis, kui pikaajaline ja lühiajaline trend kattuvad. Trendi hindamiseks sobivad libisevad keskmised, näiteks kombinatsioon 50 päeva ja 200 päeva pealt arvestatud libisevatest keskmistest EMAst (exponential moving average), mis annab suurema kaalu viimaste päevade sulgemishindadele ja väiksema kaalu varasema ajaloo sulgemishindadele.

Tesla puhul on valitsev trend pikaajaliselt olnud tõusev, seda näitab ka libisevate keskmiste omavaheline kaugus. 50päevane libisev keskmine on graafikul kõrgemal kui 200päevane ehk aktsia madalamad hinnad olid kaugel minevikus. Nii et Tesla puhul on ka lühiajaliselt turvalisem avada ostupositsioone kui müüa lühikeseks. Kui libisevad keskmised omavahel ristuvad, siis on see signaaliks, et pikaajaline trend on muutunud.

RSI ei tööta tugeva trendiga turul, nii et kui Tesla aktsia hind hakkab suure mõjuga uudiste toel kiiresti kerkima ja ületab oma endise tugeva vastupanutaseme, nagu juhtus 2017. aasta kevadel, siis on vaja oodata positsiooni müügiga ja jälgida RSI asemel MACD indikaatorit. MACD näitas 2017. aasta läbimurde puhul nii trendi algust kui ka trendi lõppu, aga ei olnud eriti sobiv konsolideeruval turul. Aktsia tõusis 200-lt 380 dollarile ehk trendiga kaasa sõites ja MACD signaale ostu ja müügi puhul arvesse võttes oli võimalik teenida 8 kuu jooksul 90% alginvesteeringust.

EMA – exponential moving average. Eksponentsiaalne libisev keskmine erineb tavalisest libisevast keskmisest selle poolest, et annab suurema osatähtsuse lähimate päevade sulgemishindadele, st kaugema ajaloo sulgemishinnad ei oma sama mõju nagu näiteks eilse päeva sulgemishind. Kahe EMA kombineerimine aitab tuvastada pikaajalist trendi.

MACD – moving average convergence-divergence. Indikaator, mis koosneb 3 eksponentsiaalsest libisevast keskmisest, graafikul väljendub see kahe joone ja histogrammina. Kahe joone ristumispunkt on ostu- või müügisignaaliks ja histogramm näitab, kas turul domineerivad karud või pullid.

RSI – relative strength index. Suhtelise tugevuse indeks mõõdab kauplemisinstrumendi tugevust, jälgides selle sulgemishindade muutumist. RSI kõigub 0 ja 100 vahel. Enamasti kasutatakse kauplemiseks RSI 30–70 punkti vahemikku, sest alla 30 taseme puhul on tegemist ülemüügiga ja üle 70 tase näitab üleostu. Kauplejad kohandavad tasemeid vastavalt instrumendi riskile.

Swing trading – kauplemise ajahorisont on pikem kui päev, aga lühem kui aasta, tehingute tegemiseks kasutatakse nii fundamentaalset kui ka tehnilist analüüsi.