Osaluseksperiment: Investoriteliidu müügimehel kahjumi pisendamisel silm ka ei pilgu

Registreerin endale Investoriteliidu veebilehel kasutajakonto ja uurin veidi, mida investoritele üldse pakutakse. Veebilehel reklaamitakse kolme Eesti ettevõtet, kuhu saaks investor raha paigutada. Investeerimisprojektideks on Meravita vitamiinide tootja Medical Pharmacy Group AS, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ärilahenduste ja teenuste pakkuja Levikom ja kodutarvikute müüja Tatkraft. Kõigi kohta on pandud üles väike reklaamvideo ja paarilauseline ettevõtte tutvustus.

Paar tundi pärast kodulehel registreerimist helistab mulle Asko Ant, kes tutvustab end kui Investoriteliidu investorsuhete juhti. Ta selgitab, et alginvesteeringul on üldjuhul miinimumpiir 10 000 eurot ja iga väikese summaga, nagu ühisrahastuses, Investoriteliidu kaudu investeerida ei saa. Ütlen, et mul nii suurt summat ei ole, mispeale Ant uurib, kui palju mul on plaanis investeerida. Lajatan kohe poole väiksema summa ja tõden üllatusega, et ka miinimumist tunduvalt väiksem 5000 eurot võetakse heameelega vastu.

Uurin täpsemalt, millistest investeeringutest jutt käib, kuidas neil firmadel läheb, on nad kasumis ja mis tootlusest me üldse räägime. Anti sõnul läheb personaalse investeerimisvõimaluste tutvustusega aega tund-poolteist ja kohtumegi järgmisel korral Tallinna kesklinnas Maakri 19/1 asuvas moodsas kõrghoones. Selles büroomajas asuvad lisaks Investoriteliidule igati sobivalt investeerimisega seonduv Nasdaq Tallinna börs ja finantsturgudel kauplemisega tegelev Admiral Markets.

Astudes sisse Investoriteliidu kontorisse, tekib tunne, et olen sattunud rikaste klubisse. Kontor pole küll suur, kuid äärmiselt luksuslik ja vaikne. Aukartust äratab vastuvõtulaua juures seisev hiiglaslik kuldne Wall Streeti härg ning läbi klaasuste koosolekuteruumi kiigates on näha kaunist vaadet Tallinna lahele. Koosolekuruumi toolidel on uhked katted, mille ülaosas laiutab Swistbankersi logo. Tekib tunne, et see on prestiižne asutus, kuid sõna "swistbankers" ajab mind segadusse. Kas seal on mingi kirjaviga? Kas peaks hoopis olema Šveitsi pangale viitav Swissbankers? Swist või twist tähendab ju keerdu või väänamist... Twistbankers? Trikipankurid?

Investorina uurin, et miks ma pidin kohale tulema kontorisse, selle asemel et saada kogu info investeerimisvõimaluste kohta mugavalt netist kätte.

„Usume, et koostööd tehakse inimeste vahel, seetõttu me ei pane infot internetti. Tahame inimestega ise kohtuda silmast silma. Oleme privaatpanganduselaadne ühing ja räägime kõigiga personaalselt, kohtume ja kuulame investorid ära ja anname valikuid,“ kirjeldab Asko Ant Investoriteiildu strateegiat.

„Eesti inimestel pole enamasti ligipääsu sellistesse firmadesse nagu Bolt või Cleveron. Meie tahame anda tavainimesele võimaluse Eesti kasvuettevõtete edust osa saada. Meie ettevõtted on kasvuettevõtted ja kavatseme järgmise viie aasta jooksul tegeleda 20–25 ettevõttega. Meie saame oma töö eest investorite raha kaasamisel neis ettevõtetes osaluse, et saaksime osanikuna olla endiselt investorite jaoks kontaktiks. Eesmärgiks on viia need ettevõtted börsile ja me ei välju enne, kui oleme ettevõtte börsile viinud,“ asub Ant kohe asja juurde.

Küsimusele, kas Investoriteliit on juba mõne ettevõtte börsile viinud, ütleb Ant, et siiamaani mitte. Ta tunnistab, et korra on Meravita vitamiinide tootjatfirma siiski börsile püüelnud. Nimelt 2017. aastal tegi ettevõte esimese katse, aga siis peeti käivet ja ettevõtte arengut liiga varajaseks, mis on Anti meelest kummaline, sest First North peakski olema sellistele ettevõtetele.

„Börsikomisjon puges oma äraütlevas otsuses selle taha, et ettevõte on liiga noor ja liiga väikse käibega,“ nuriseb Ant. Praegu plaanitakse Meravitaga nii, et kaasatakse vajalik kapital ja pärast seda üritatakse uuesti börsile minna. „Aktsionärid tahavad, et ettevõte muutuks avalikuks. Kõik näevad potentsiaali! Järgmise aasta kevadel oleks hea aeg börsile minna.“ annab ta lootust.

Telefonis oli meil juttu, et mul on investeerimiseks 5000, mis oli Anti nimetatud miinimumsummast kaks korda väiksem. Otsustan veel piire kombata ning müügimehe küsimusele, kui palju teil raha on, vastan, et 3000 eurot ja küsin murelikult, kas seda on liiga vähe?

„Noh, see on hea algus! Kuigi alampiir on meil üldjuhul 10 000 eurot, aga sobib ka väiksem summa,“ rahustab mind Ant. "Aga 10- või 100euroste summadega me ei tegele," lisab ta juurde.

Edasi uurin, mis firmadesse investeerimisest me räägime. Esimesena küsib Ant, kas ma tean midagi Meravitast? „Ettevõte on Medical Pharmacy Grupp, millele Meravita kaubamärk kuulub. See oli meil esimene ettevõte, millel oli vaja rahastust ja inimestel oli selle vastu huvi. Tootearendus käib Eestis, oma laboris. Näete, siin on meie Eestis välja arendatud hitt-toode Pohmu, mis on pohmakat leevendav toode.“

Pahvatan naerma, sest Cleveroni ja Bolti jutu taustal eeldasin, et mulle tutvustatakse mõnda nii eestlastele kui kogu maailmale hädavajalikku toodet, mille arendus on keeruline, mille väljatöötamine eeldab kapitalimahukat laborivarustust, suuri kulutusi teadus- ja arendustööle ning mis oma unikaalsuse tõttu maailma peatselt vallutab ja investorid rikkaks teeb.

Ant naerab julgustavalt kaasa. „Tõsiselt, see on terviseametiga kooskõlastatud, ülihitt-toode, enamik apteeke müüb seda,“ kinnitab ta. „Seda võib iga laps niisama ka juua, sest see on ka niisama tervist turgutav ja aitab kehal vastu panna kõigele. Enne joomist ja peale joomist aitab pohmakast välja tulla,“ selgitab ta lahkelt ja näitab seinal oleval hiigelekraanil mulle lõbusat reklaamvideot.

„Kogu Meravita toodang arendatakse Eestis,“ räägib mees. „Nad ei tee mingit uut teadust, vaid toovad maailmas olemasoleva teadmise inimesteni, alates kurkumist, reisikapslite ja lastevitamiinideni. Labor on Tallinnas, tänasest käib töö Laki tänaval vanas Kommunaari majas. Varsti on vaja suuremaid seadmeid osta, suuremaid pindu ja investeeringuid.“

Minu küsimusele, mille jaoks on Meravital raha investoritelt vaja kaasata, vastab ta, et raha on vaja laienemiseks Balti turgudele. „Näiteks Pohmu tootmisel seadmed panevad täisvõimsusel ja vaja on seadmeid juurde osta ja seda loodab Meravita saada olemasolevate investorite kaasabil. Ettevõte laieneb ka välisturgudele. Üks ettevõtte esindaja ja meiepoolne liige lähevad detsembri alguses Indiasse, kus on kohtumised kokku lepitud. Välisinvesteeringu maht on 3-5 miljonit," selgitab Ant.

Miks siis on vaja Eesti investoritelt kokku koguda väikseid summasid, miks mitte kohe küsida välisinvestoritelt? „Noh, vahepeal on ka vaja tootmist käigus hoida ja tootevalikut edasi arendada.“

Minu küsimusele, kuidas ettevõttel läheb majanduslikult ja kas kasumit ka teenitakse, vastab Ant: „Laienevad, kasv on olemas, jooksvalt on kahjumis.“ Põhjus on tema sõnul selles, et praegused müügikäibe numbrid ei kata hetkel ära investeerimisvajadust, kuna laienemine ja arenemine võtab oma osa.

Kui suur see kahjum ikkagi on? „Aastate peale kokku on üle ühe miljoni midagi,“ vassib mees mulle otse näkku.

Nimelt olen eelnevalt tutvunud Medical Pharmacy majandusaasta aruannetega, kust paistab silma kole pilt. Eelmise aasta kahjum oli 857 607 eurot ja kui arvutada kokku kõigi nelja aasta kahjum, siis on ettevõte aastatega teeninud 2,3 miljonit eurot kahjumit. Kasumis pole ettevõte kunagi olnud. Käive seevastu on kahjumi suurusega võrreldes pisike, vaid 281 449 eurot 2018. aastal. Otsustan, et ei ava kaarte ega näita enda informeeritust kahjumi suurusest.

Investorsuhete juht hakkab kahjumit selgitama: „See (miljoniline kahjum) võib tunduda suur, aga tegelikult pole suur arvestades kaubanduskokkuleppeid ja tulevikku. Kui välisinvestorid kaaluvad investeerimist, siis nende jaoks on see summa naeruväärne. Maailma mõistes on hoopis kummaline, et nii väikse inimeste arvuga on selline töö ära tehtud. Vaata, eestlased on natuke hullud ja kui on vaja midagi ära teha, siis teevad kas öösel või päeval,“ muutub müügimees patriootlikuks.

Küsin kui palju investeerimishuvilis Investoriteliidus käib ja kuidas täpselt investor Meravitasse investeerida saab. „Eks need pensioniuudised, mis tulevad koguaeg uksest ja aknast...siis inimesed hakkavad liigutama, et kas ma jään ilma millestki ja kuhu võiks mujale investeerida ja see on nagu liikuma pannud seltskonna,“ räägib Ant.

Edasi selgitab ta investeerimist laenulepingu alusel, millest kirjutasime täpsemalt eilses Äripäevas. Asi käib nii, et annan Meravitale investeerimislepingu alusel laenu ja saan fikseeritud intressi, 12.5%. Aga kuidas saab kahjumis firma maksta nii kõrget intressi, küsin Andilt. „Kas tulu tuleb tõesti piisavalt peale?“

„Praegu tuleb. See on kahtepidi,“ selgitab Ant. Tema järgmised sõnad on nii ootamatud, et jään üllatusest tummaks. Ootasin, et mulle maalitakse lootusrikas pilt sellest, kuidas ettevõte plaanib äriliselt kasumisse jõuda ning mil viisil saadakse praegune napp keskmiselt 23 000 eurone kuine müügitulu korralikult kasvama, et maksta palgad 34 töötajale (2018. a lõpu seisuga) ning siis ühtlasi ka investorite laene teenindada.

Kuid Ant räägib hoopis järgmist: „On ka investoreid, kes on soetanud selle ettevõtte aktsiaid ja see on selline tulu, mida ettevõte ei pea aktsionärile tagasi maksma. Näiteks kui investor ostab 100 000 euro eest aktsiaid, siis aktsiad on see vara, mis investor saab, aga ettevõte saab 100 000 eurot ja tal ei teki kohustust üles. Sellest juba lõikab ettevõte kasu enda jaoks.“

Aus püramiidskeemi kirjeldus, mõtlen ma, laenude ja intresside maksed laenuinvestoritele rahastatakse summadest, mille toovad aktsiainvestorid ja seda ei püüta isegi varjata.

Tean, et Meravita investorite poolt Äripäevale saadetud varasemates laenulepingutes oli sees ka edukustasu, ehk Meravita maksab investorile preemiaks 30% laenusummast, kui saavutab 10 000 püsikliendi piiri. Praegu mulle pakutud tingimustes sellist preemiat enam ei ole.

Rääkides teisest investeerimisvõimalusest, ehk aktsiate ostust, selgub et praegu on aktsia hind 4,25 eurot ja praktikas käib asi nii, et aktsiaid saab osta ja müüa börsiväliselt. Neid müüb emaettevõte, ehk Worldlife Estonia, kes omab Meravitast 66 protsenti.

Kuidas ma tean, et aktsia hind on õiglane, uurin edasi, sest ei saa aru, mil viisil on selline hind määratud. „Noh, ega ei teagi, aga praegu teeb ettevõte tehinguid selle hinnaga ja investorid ostavad. Tänaseks hetkeks on 121 aktsionäri ja see hind ei ole maast leitud. Hiljuti toimus aktsiahinna tõstmine seoses sellega, et ettevõtte väärtus on seoses tulevikuplaanidega tõusnud. Aga eelmine hind 3,4 eurot on eelmise aasta majandusaasta aruannet auditeerinud audiitori poolt kinnitatud. Audiitor ju näeb, et keegi on andnud ettevõttele raha aktsiate vastu. Ta hindab kas see on õigustatud, et ettevõte andis oma vara sellise hinnaga ära,“ selgitab investorsuhete juht.

Selgub ka, et aktsia nimiväärtus on 0,1 eurot, ehk praegune müügihind on 42kordne nimiväärtus ja ettevõtte turuväärtus arvestades aktsiate 5,18 miljonilist arvu, on praegu 22 miljonit. Eelmise 3,4-eurose aktsiahinna juures 17 miljonit eurot.

Küsin, et millist investeerimisviisi ta ise soovitab. „Kui teil pole rahaga kiiret ega vajadust intressi iga kuu saada, siis paljud võtavad aktsiad, kuna seal pole hinnal lage ees. Laenu puhul on 12,5% kindel, pole ei täiendavat boonust ega edukustasu. Aga kui aktsia teeb tõusu, siis on seal piiramatud teenimisvõimalused tulevikus,“ räägib Ant.

Veel toob ta välja präänikud, miks just praegu on parim aeg investeerimiseks. Nimelt pakub Worldlife Estonia praegu 20% allahindlust aktsia hinnast, ehk aktsia saaksin hoopis 3,4 euroga. Lisaks on lepingus sees, et emaettevõte garanteerib selle, et kui aktsia hind on kahe aasta jooksul langenud kuni 50% siis ta annab aktsiaid juurde languse ulatuses. „Et kui ta börsil kukub pool, siis saad aktsiaid juurde, et oma positsiooni säilitad ikkagi. Inimesed, kes on börsil kogenud, ütlevad, et see pole üldse paha pakkumine,“ kinnitab Ant.

Aga ma ei tea ju veel kuna ettevõte börsile läheb, mis siis kui ma tahan ikkagi enne seda müüa? „Hea küsimus. Kui keegi müüa tahab, siis oleme aidanud leida ostja, sest meil käib läbi inimesi, kes tahavad osta, siis viimegi kaks poolt kokku. Üldjuhul keegi eriti müüa ei taha, kuna puudub vajadus raha välja võtta. Müüa tahetakse ju ikkagi siis, kui ettevõttel ikka üldse hästi ei lähe. Aga kõik näidud näitavad, et ettevõte areneb, on üha rohkem pildis, toob uusi tooteid, teeb väliüritusi, laieneb Lätti-Leetu,“ kiidab ta.

Kohe kohtumise alguses oli mind segadusse ajanud kummalise logoga kaetud toolid, nimelt Swistbankers. Uurin nüüd Asko Andilt, mis värk sellega ikkagi on. Ta tunnistab avameelselt, et see on Investoriteliiduga seotud kaubamärk, millega Investoriteliit kõnetab ettevõtteid, et tuua neid laua taha koostöö tegemiseks, kas siis Eesti ettevõtted, keda on vaja börsile viia, või välismaised investorid, kellelt rahastust püütakse hankida.

„Ma arvan, et olete nõus sellega, et kui me läheme näiteks Dubaisse ja ütleme et oleme Investoriteliit, siis keegi ei jaga sellest ööd ega mütsi. Aga kui ütleme, et oleme Swistbankers, siis kõik saavad aru, et oleme rahvusvahelised ja finantsidega seotud,“ seletab Ant.

Ennast lahkuma sättides luban investeerimisvariantide üle mõelda. Asko Ant aga toob lauale veel viimase trumbi. Nimelt saab Meravita investor kogu tootevalikust 40% allahindlust.

Kasutan enne minekut veel head võimalust katsuda Wall Street`i kuldselt säravat härga. Looma seljale koputades kostub tühi kõlin. „Selle pulli tegime 3D printeriga“ ütleb Ant.