Investoriteliidust lahkunud investorid ohkavad kergendusest, teised veel loodavad

Investoriteliidu praegune investor Alvar Pähklemäe ütles, et tema on Meravita aktsiate „õnnelik omanik“ ja jätkas, et ta omab aktsiaid firmas, mis pole „midagi väärt“. Pähklemäe sai investoriks ajal, mil Meravita aktiivselt börsile pürgis. Pärast aastase laenulepingu sõlmimist pakuti talle, et ta saab oma laenu konverteerida aktsiateks.

Pähklemäe sõnul veensid Investoriteliidu liikmed teda jõuliselt ja lähenesid talle väga personaalselt. Nüüd ütles ta aga, et tunneb, et võib investeeringu korstnasse kirjutada ja oma rahast on ta ilma. Iga kuu saab Pähklemäe Meravita kohta ülevaateid, ent aktsionäride koosolekutel peale ühe ta osalenud pole. Ta kahetseb, et Meravita aktsionäriks astus, samas on ta asjale käega löönud.

Oma laenust ja hilisemast investeeringust Meravitasse rääkis veel üks anonüümseks jääda soovinud investor. Tema sõnul teab Meravita-investeeringust lisaks talle vaid ta elukaaslane ja tal on juhtunu pärast häbi. Nagu Pähklemäe, ütles ka tema, et on sisuliselt oma rahast ilma ning sellega ka leppinud. „Kaotusvalu on nüüdseks möödas,“ naeris ta. Küll aga on ta Meravita suhtes siiski äraootaval seisukohal, et ehk õnnestub firmal laieneda. Samas on küsimusi tekitavaid asju palju: kui firma tuleb kogu aeg turule uute toodetega, siis miks küll on käive nii väike ning kuhu see raha läheb.

Enda sõnul plaanis ta Investoriteliidule antud laenu pärast lepingu lõppemist välja võtta. „Tehti ajupesu natuke,“ meenutas ta ja ütles, et tegelikult keegi midagi peale talle ei surunud. Talle anti pärast Meravita esitlust mõni päev aega mõelda ning pärast seda otsustas ta, et katsetab firmasse raha panustamisega. Ta on osalenud ka Meravita aktsionäride koosolekul ning tõdes, et teisedki aktsionärid on olnud murelikud, miks firmal nii kesiselt läheb.

Investoriteliidu kunagine investor Hannes Tall oli Investoriteliidu investor mõne aasta eest. Tall meenutas, et lubatud tootlus laekus tema arvele. Kui leping läbi, pakuti talle võimalust konverteerida laen osaluseks Meravitas, ent ta loobus sellest. „Kui ma ütlesin, et ma ei taha, siis ei olnud mingit imelikku survet,“ ütles Tall, kelle meelest oli investoritele toona pakutud tootlus liiga optimistlik. Samas nentis Tall, et Investoriteliit oli investeerimisvõimaluse tutvustamise suhteliselt hästi ette valmistatud. „Katrin Karisma oli ka välja aetud,“ meenutas ta müügiüritust.

Tall meenutas, et liitumisel kirjutas ta alla ka konfidentsiaalsuslepingule, mille vajalikkust põhjendas Investoriteliit Talli mäletamist mööda sellega, et konkurent oli püüdnud nende skeemi kopeerida. „See polnud samas koormav ega kohustanud millekski ebareaalseks,“ ütles ta.

Samuti varem investeerinud Jaanus Linkgreim ütles, et ta võttis lepingu lõppedes oma laenatud summa küll välja, ent Investoriteliit tegi aktiivset müügitööd, et investeeritud raha konverteerida ümber osaluseks Meravitas. „Mõjutatavatele inimestele tehakse asi huvitavaks,“ kirjeldas ta müügitööd ja lisas, et vahepeal jäi Meravitast mulje, et firma tahab maailma vallutada.

Linkgreim meenutas, et ta oleks ehk isegi ostnud Meravita aktsiaid, ent kuna tal oli laenulepingu lõppedes raha tarvis, otsustas ta investeeringuga lõpparve teha. Ta lisas, et sõlmitud lepingud pidasid ja sellega probleeme ei tekkinud.

Äripäev palus Meravita ja Worldlife Estonia majandusaasta aruannetele kommentaari sõltumatult eksperdilt, TalTechi õppejõult ja investorilt Paavo Siimannilt. Siimann selgitas, et Meravita ei teeni ei kasumit ega raha, mis näitab, tegu on kas alustava ettevõttega või pole ettevõtte äriidee õnnestunud.

Ettevõtte ja aktsia väärtuse hindamise kohta toob ta esile audiitori kirjutatud seletuse, et valuatsioon põhineb turutehingutel, ehk siis Meravita on leidnud investoreid, kes sellise hinnaga on nõustunud aktsiat ostma.

Aastate jooksul on ettevõte saanud kokku 2,3 miljonit eurot kahjumit ja pole kunagi kasumis olnud. Et omakapital vastaks äriseadustiku nõuetele, on kahjumeid peamiselt kaetud emaettevõtte antud laenu konverteerimisega vabatahtlikuks reservkapitaliks.

Kõige selle juures tekib küsimus, kuidas suudab Meravita oma laenuandjatele/investoritele maksta laenult lubatud intressi, kui firma on aastast aastasse kahjumis? Mingit jätkusuutlikkust siin pole. Vastupidamise võti on uute investorite investeeritud raha, sest äriliselt edu saavutada ja toodete müügist rahavoogu tekitada pole õnnestunud. Arvestades juba aastaid kestnud jutte laienemisest Balti turgudele, mis pole samuti tulemust andnud, on investoritele lootmine ainus viis firmat käigus hoida. See võib olla põhjus, miks tehakse nii ulatuslikku reklaamikampaaniat uute investorite leidmiseks.

Kui Investoriteliitu helistada, siis öeldakse esialgu, et minimaalne summa investeerimiseks on 10 000 eurot ja väikeste summadega nad ei tegele. Tegelikult aga võetakse heal meelel vastu ka paar tuhat eurot panustav investor.

Äripäeva osaluseksperimendi käigus, kus ajakirjanik maskeerus investoriks, tunnistas Investoriteliidu üks eesvedajaid Asko Ant: „On ka investoreid, kes on soetanud selle ettevõtte aktsiaid ja see on selline tulu, mida ettevõte ei pea aktsionärile tagasi maksma. Näiteks ostab investor 100 000 euro eest aktsiaid, siis aktsiad on see vara, mis investor saab, aga ettevõte saab 100 000 eurot ja tal ei teki kohustust üles. Sellest juba lõikab ettevõte kasu enda jaoks,“ kirjeldas Ant firma toimimist, mis meenutab Ponzi skeemi. Teadupärast oli tegu skeemiga, kus investoritele maksti järgmiste investorite rahaga.

See pole aga veel kõik. Üksjagu kummalist ja kummastavat leiab ka Meravita ja emafirma Worldlife Estonia suhetest.

Paavo Siimann selgitas, et kuna äritegevuse käigus tekkinud rahalised väljaminekud on märgatavalt ületanud sissetulekuid, on ettevõte vajanud pidevalt lisarahastust. Viimase kahe aasta jooksul on saadud laene 2,1 miljoni euro ulatuses intressimääraga 12,5%. See on tagamata laenu puhul on mõistlik intressimäär, rääkis ta.

Segadust tekitab asjaolu, et eelmisel aastal on Meravita emaettevõtja andnud Meravitale 887 000 eurot laenu, kuid emaettevõtte rahavoogude aruanne sellist raha väljaminekut ei näita. Samas on Meravita hoopis andnud emaettevõttele 136 000 eurot laenu, millest võib järelda, et laenudest ülejäänud raha on tõstetud tagasi Swen Uusjärvele kuuluvasse emaettevõttesse Worldlife Estonia OÜ.

Siimann täheldas, et sama kulubaasi juures ennustatakse lähiaastateks suurt müügitulu kasvu. 2019. ja 2020. aastaks planeeritakse müügitulu suurenemist vastavalt 2,5 ja 1,8 korda, sealhulgas laienemist Läti ja Leedu turule. Tegevuskulude kasvuks prognoositakse vaid 2–5% aastas, mis pole loogiline.

Reeglina kaasnevad uutele turgudele sisenemisega ka täiendavad kulud. Kui uutele osanikele pakutakse osalust sellise tulevikuprognoosi põhjal, siis võib aktsia eest praegu küsitav hind olla liiga kõrge, märkis Siimann.