Tehnoloogiainvestorid jagavad, kus peitub täna korralik tootlus

Tehnoloogiaaktsiate valimisel tuleb arvestada, et tehisintellekti tulek põhjustab mulle, mille lõhkemine võib sarnaselt krüptoga investoritele väga palju haiget teha, leiavad Lightyeari kaasasutaja Martin Sokk ja finantsvabadust nautiv Marko Oolo. Nad avaldasid eilsel Investeerimisklubi külaskäigul Lightyeari ka oma viimased sektorisuunalised investeerimisotsused.

„Tehisintellekt annab kahtlemata maailmale palju võimalusi, aga ka rahakaotusi ja seetõttu saavad paljud haiget,“ nentis Sokk. Tehisintellekt on viinud küll paljud tehnoloogiaaktsiad tõusule, kuid liigne optimism võib kaasa tuua liiga kallid aktsiahinnad, mis ühel või teisel hetkel peavad kukkuma.

Sokk tõi hindade liiga kõrgele liikumise näiteks, kuidas alles eelmisel nädalal suutis vaid 14 päeva vana ettevõte korraldada 106 miljoni euro suuruse rahakaasamise ringi. „Tehnoloogias on ka palju jampsi, sellest tuleb aru saada,“ hoiatas ta.

Samas pole kahtlust, et tehnoloogiasektor ja –aktsiad on tulevik. Finantsvabadust nautiv, igapäevaselt iduinvesteeringutega tegelev ning enam kui miljoni euro suurust netoportfelli omav Oolo tõi välja, et tehnoloogia on midagi, ilma milleta me enam hakkama ei saa. „See on baas kõigeks muuks, siit samast aruteluringist tehakse veebiülekandeid, nendes seadmetes on sees kiibid,“ märkis ta eile investor Toomase investeerimisklubi Lightyeari külastusel esinedes. „Sektorid põimuvad omavahel, kui vanasti oli näiteks meelelahutussektor selgelt eristuv, siis täna on tehnoloogia ka seal sees.“

Oolo usub, et kindlasti ei tasuks jaeinvestoril karta suuri tehnoloogiafirmasid. „Nad omavad suurt ostujõudu ning mõjuvõimu, see tähendab, et nad suudavad pidevalt väikeseid ettevõtteid ära osta ega jää seeläbi ka innovatsioonist ilma,“ selgitas investor.

Oolo ise on viimaste tehingutega ostnud kokku laiapõhjalisi indeksfonde, sh Nasdaqi. „Samas on mul kontol ka veel väga suur kogus raha, mis kogub praegu lihtsalt intressi,“ viitas ta sellele, et ootab jätkuvalt ostukohtasid. Lisaks usub Oolo jätkuvalt kinnisvarasse ning on osa oma rahast paigutanud ka võlakirjadesse. „Everaus, Hepsor ...“ nimetas ta veel oma portfellis leiduvaid instrumente.

Baltikumist vaatab Oolo panganduse, energiasektori ja kinnisvara poole. „Ega siin väga palju valikut pole, on mõned tugevad ettevõtted, aga te teate ise, millele vihjan,“ ütles ta. Sarnaselt tehnoloogiasektorilga usub Oolo, et ka pangandusel läheb kogu aeg hästi. „Pangandus on nagu ühiskonna aluskiht, kinnisvara samamoodi – enamasti läheb neil hästi.“

Oolo lisas, et tema portfellist on praeguse seisuga viiendik laenudes ja võlakirjades, väiksem osa, aga samuti pea viiendik on tal avalikult kaubeldavates aktsiates ja fondides, üksikaktsiaid seejuures umbes 6 protsenti protfellist. Lisaks investeerib ta kinnisvarasse.

Sokk rõhutas, et tema investeerib ainult kohtadesse, millest ta aru saab. „Mul on võrdlemisi suur kogus kinnisvara, laiapõhjalised indeksifondid ja tehnoloogia ETFid, üksikaktsiatest müüsin hiljuti Tesla,“ rääkis ta oma tehingutest. „Seal on hullumajaks läinud veits, hoidsin Teslat eelnevad kaheksa aastat.“ Ostnud on ta sel aastal ühe osaluse idufirmas ning kaks kinnisvaraobjekti. „Samuti keskmistan tehnoloogiaindekseid.“

Oma üürikorterite ostu rahastab Oolo laenukapitaliga, mida tema sõnul ei maksa karta ka tõusva euribori kontekstis. „Alati saab millegi kallal nokitseda, ise toimetan ühe korteri kallal, mille üüritulu katab napilt laenumakse ära,“ sõnas ta. „Positiivse poole pealt finantseerib seda 2protsendiline laen, mille ostujõud isegi euribori arvestades väheneb. Kui täna maksan selle eest 600 eurot, siis mõne aasta pärast on see kommiraha,“ usub Oolo.

Samas nendib Oolo, et laenuraha kallinemine ehk intressimäärade tõus ei pruugi veel läbi saada. „Need asjad võtavad sageli kauem aega, kui arvatakse. Sama oli COVIDiga, kus sügisel arvati, et kevadel on kõik ilus, aga pärast kuuma suve pandi mõnusalt edasi,“ rääkis ta. Oolo lisas, et viimane kõige kõrgem intress pole veel jõudnud laenuvõtjate jaoks rakenduda, sest pangad vaatavad intresse üle kuuekuulise intervalliga.

Lisaks jäi ürituselt kõlama, et raha kontol hoidmine ei pruugi täna olla vale samm ning seda saab vaadata ka kui investeeringut. Näiteks pakub Lightyear kõigile, kes hoiavad oma vahendeid nende kontodel, ka intressi. Seejuures ei eeldata hoiustajalt tähtajalisust ning teenitav intress sõltub selle keskpanga kehtestatud baasintressimääradest, mille valuutat ta parasjagu hoiab. Hoiused on seejuures tagatisfondiga kaitstud nagu pankadeski.

Soku sõnul on maailm muutunud ning investeerimistegevuse juures laiemalt on üha enam au sisse tõusmas riskide juhtimine. Lightyeari klientide kontodel näeb ta üha suurenevat osakaalu, mis tema sõnul näitab, et eelistatakse stabiilset rahavoogu. „Inimestel pole kindlustunnet tekkinud, et peaks turgudele tagasi minema,“ on ta pullituru alguse suhtes skeptiline.

Oolo strateegia osaks on kapitali säilitamine. „See peaks olema investeerimise esimene põhiülesanne,“ rõhutas ta. Ta tõi ühe oma õppetunnina näiteks krüptovaluutad, millest on praeguseks kaotanud kolmveerandi. „Ühisrahastus oli samamoodi, esimesel viiel aastal sai teenida 20 protsenti aastas, kuid täna see enam ei tööta,“ rääkis Oolo.

Lisaks arvas Oolo, et tavainvestoril on keeruline kokku panna idufirmade portfelli. Seda põhjusel, et piisava hajutatuse tagamiseks peaks see koosnema 30–40 hästi valitud investeeringust. Jaeinvestorile kättesaadavaid investeerimisvõimalusi on aga vähe. „Valimit, mille hulgast see portfell ehitada, mille hulgast valida, lihtsalt ei ole,“ viitas ta sellele, et Funderbeamilt või First Northilt pole võimalik sellist portfelli ehitada.

Sokk ütles, et tema on oma idufirmade portfelliga isegi praegu plussis. „Samas pole sellest midagi likviidne,“ tunnistas ta. „Likviidsuseni jõudmine võtab aega, mistõttu sellesse valdkonda ei tohi pritsida raha, mida vaja võib minna,“ hoiatas ta.