Pensionifondide juhid leidsid aktsiate asemele uued soosikud
Eesti pensionifondide kolmanda kvartali tulemus on sama tuhm kui poleerimata lauahõbe, kuid fondijuhtide selgitustest ja edasistest plaanidest leiab investor mõnegi särava mõtte.
Fondijuht Joel Kukemelk ütles, et rohepöörde ettevõtete praegune nõrkus võib olla hea ostukoht. Foto: Andras Kralla
Nimelt selgub, et pensionifondide juhid on tõmbumas aktsiaturust eemale (mõningate magusate eranditega) ja eelistavad võlakirju ning isegi investeerimist idufirmadesse, mille väärtus on alla tulnud.
Pensioni investeerimiskontole (PIK) laekuvalt dividendilt peetakse tulumaks kinni täie rauaga. See tähendab omanikutulu teistkordset maksustamist kõigile, kes eelistavad raha korraga välja võtta.
Eelmisel aastal tõusis soomlaste keskmine kuupension üle 1800 euro. Keskmine pension oli 1845 eurot kuus, eelmisel aastal oli see 61 euro võrra väiksem, 1784 eurot.
Alles siis, kui 2% + 4% teise samba pensionimaksete süsteemist saab Eestis 6% + 4% + 6% süsteem, jõuavad Eesti pensionid tulevikus 70%ni keskmisest palgast ehk sinna, kus on ka ülejäänud Euroopa, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse liige ja fondijuht Joel Kukemelk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Haritava maa hinnakasv on ületanud pensionifondide tootlust pea kümnekordselt, selle tõus on ületanud ka Tallinna börsiindeksit. Järgnevas analüüsis näitame nii eluruumide, metsa, põllumaa, kulla, aktsiate kui ka pensionifondide hinnamuutusi viimastel aastakümnetel.