Ehkki üleilmsed majandus- ja finantsväljavaated on viimase kuue kuu jooksul paranenud, inflatsioon aeglustunud ja finantstingimused leevenenud, maadlevad mitmed riigid endiselt suure valitsemissektori võla ja eelarvepuudujäägiga, vahendab DI.
- Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peaökonomist Pierre-Olivier Gourinchas räägib pressikonverentsil maailmamajanduse väljavaadetest fondi kevadkoosolekul eile Washingtonis. Foto: Reuters/Scanpix
IMF märgib, et eelarvepoliitika nihkus eelmisel aastal kasvu suunas, kui võlgade kasv ja eelarve puudujääk viimasel kahel aastal enne seda pidurdus. Vaid pooled maailma majandused karmistasid 2023. aastal eelarvepoliitikat, ehkki ligikaudu 70% neis tegi seda 2022. aastal. Neli aastat pärast pandeemia algust on valitsussektori kulutused arenenud riikides endiselt umbes 3 protsendipunkti võrra SKPst suuremad kui enne pandeemiat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti on viimase kahe aasta jooksul kaotanud välisturgudel märkimisväärse turuosa, kuid konkurentsivõime on vähenenud juba palju pikemalt, pea viimasest finantskriisist alates, tõdes IMFi delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.