Ei ole välistatud, et tänu uuele direktiivile võib leida oma lõpu näiteks eelmise aasta kevadel avalikuks tulnud konkurentsikuriteo menetlemine, millega on seotud Eesti põllumajandusettevõtted, kelle käes on suur osa kogu Eesti põllumajandusmasinate turust, kirjutab advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud
Majanduskuritegude erilehes.
- Advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg. Foto: Derling Primus
Aasta eest jõustus konkurentsiõiguse valdkonnas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et paremini tagada konkurentsinormide täitmine ning siseturu nõuetekohane toimimine.
Eesti peab ECN+ direktiivi üle võtma hiljemalt aasta pärast ehk veebruaris 2021.
Peamiselt keskendub uus direktiiv kahele küsimusele: esiteks – riigisisese konkurentsiasutuse volituste ja pädevuse tugevdamisele konkurentsivastase käitumise kontrollimisel.
Teiseks – leebusprogrammi regulatsiooni täiendus, mis puudutab rikkumisi salajastes kartellides osalemisega.
Esimese küsimusega seoses on alust spekuleerida, kas Eestis kehtiv süüteomenetlus võimaldab üldsegi direktiiviga ette nähtud eesmärke täita, mis puudutab rikkujate tõhusat menetlemist, efektiivsete ja hoiatavate rahatrahvide määramist ning seeläbi konkurentsieeskirjade nõuete järgimise tagamist.
Ei ole uudis, et Euroopa Komisjon on korduvalt oma analüüsides leidnud, et liikmesriikide kriminaal- ja väärteomenetlused ei võimalda kõige efektiivsemalt raskemaid konkurentsisüütegusid menetleda.
Erki Kergandberg
Advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat ja partner
Ei ole uudis, et Euroopa Komisjon on korduvalt oma analüüsides leidnud, et liikmesriikide kriminaal- ja väärteomenetlused ei võimalda kõige efektiivsemalt raskemaid konkurentsisüütegusid menetleda. Ilmselt see on ka põhjus, miks mitu ECN+ direktiivi sätet nõuab, et liikmesriigi konkurentsiasutustel peab olema võimalik nõuda ettevõtjatele muus kui kriminaalkohtumenetluses tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahatrahvide määramist, kui on tahtlikult või ettevaatamatusest rikutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 (konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus) või artiklit 102 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamine).
Nii on näiteks kehtivas Eesti õiguses konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus sätestatud karistusseadustikus kuriteona (karistusseadustiku § 400) ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine konkurentsiseaduses väärteona (konkurentsiseaduse § 735). Uue direktiivi sätteid vaadates ei ole välistatud näiteks karistusseadustikus oleva kuriteo dekriminaliseerimine (nt väärteoks muutmine) või mõlema rikkumise viimine haldusõiguse alla. Direktiivi muudatused võiksid seega soodsama karistusõiguse tagasiulatuva mõju tõttu mõjutada oluliselt Eestis pooleliolevad süüteomenetlusi seoses konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise etteheidetega. Pole välistatud, et pooleliolevad süüteomenetlused tuleb neil põhjustel lõpetada.
Seotud lood
Riigiasutusel võib olla korraga mitmeid ülesandeid, sh tuleb tegeleda nii riikliku järelevalvemenetlusega kui ka süütegude ehk väär- ja kuritegude menetlemisega, kirjutavad advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat Margo Lemetti ja advokaat Tanel Kask 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud
Majanduskuritegude erilehes.
Riigi ootamatu „külaskäik“ tähendab üht kolmest võimalikust menetlusest:
riikliku järelevalve ehk haldusmenetlus, millel pole süüteomenetlusega mingit seost,
väärteomenetlus või kriminaalmenetlus, kirjutab Derling Primuse vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud
Majanduskuritegude erilehes.
Juba aastaid peavad sideettevõtjad säilitama oma klientide kohta hulga andmeid. Alates helistaja või sõnumi saatja ja vastuvõtja numbrist ja ajast kuni sideseanssi teenindanud tugijaama täpse asukohani, kirjutab Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Elmer Muna 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud
Majanduskuritegude erilehes.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.