Teabehange tähendab lihtsustatult piiramatute võimalustega jälitustoimingute tegemist. Sellise jälituse tulemusena valmib tavapäraselt teabehanketoimingute kokkuvõte, mis on olemuselt selle koostajate subjektiivne arvamus jälitamise käigus kogutud teabest.
- Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg. Foto: Raul Mee
Kriminaalmenetluses muutub see tõendiks siis, kui riigi peaprokurör ainuisikulise otsusena selle tõendiks kinnitab. Süüdistataval puudub Eestis võimalus viidatud kokkuvõttes toodud subjektiivset arvamust sisuliselt kontrollida. Nii Tallinna Sadama kui ka Edgar Savisaare kohtuasjas on teabehange ehk kellegi subjektiivne arvamus saanud kohtutoimiku oluliseks osaks.
Erki Kergandberg
Derling Primuse vandeadvokaat ja partner
Kriminaalmenetluses muutub see tõendiks siis, kui riigi peaprokurör ainuisikulise otsusena selle tõendiks kinnitab. Süüdistataval puudub Eestis võimalus viidatud kokkuvõttes toodud subjektiivset arvamust sisuliselt kontrollida, kirjutab Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud Majanduskuritegude erilehes.
Teabehanke õiguslikuks aluseks on halduskohtu määrus, millise väljastamiseks piisab üldsõnalistest põhjendustest, erinevalt näiteks tavapärastest jälitustoimingu lubadest, kus kohtutel on kohustus jälitustoimingute läbiviimise vajalikkust põhistada. Võib väita, et tegevus nimega teabehange on sisuliselt julgeolekuasutuste piirideta jälitamine. Nii Tallinna Sadama kui ka Edgar Savisaare kohtuasjas on teabehange ehk kellegi subjektiivne arvamus saanud kohtutoimiku oluliseks osaks.
Teabehanke mõiste tekkis Eesti kriminaalmenetlusse 01.01.2013, kuid tegemist ei ole sugugi uue “tegevusega” piirideta jälitustoimingute valdkonnas. Põhistamata lubade alusel toimunud nn teabehange oli võimalik ka kuni 31.12.2012. Viimase puhul on vähest kajastamist leidnud Euroopa Inimõiguste Kohtu 28.05.2019 lahend nn maadevahetuse kaasuses, kus kohus on tuvastanud Eesti riigi poolt Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 rikkumise, mis seisnes otsesõnu jälitustoimingute lubade põhistamata jätmises.
Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt tuvastatud jälitustoimingute aluseks olevate lubadega seonduvaid rikkumisi ja tänast praktikat teabehanke rakendamisel, on sisuliselt tekkinud olukord, kus enne 01.01.2013 on nn teabehankeks volitatud jälitusasutused saanud, ning pärast nimetatud tärminit saavad jätkuvalt, koguda (ja prokuratuur saab kriminaalmenetluses tõendina kasutada) teavet, mille saamise üle puudus ja puudub ka praegu adekvaatne kontroll.
Loodetavasti keskendub seadusandja järgmise kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni käigus muu hulgas ka teabehanke õigusliku regulatsiooni ülevaatamisele.
Seotud lood
Riigiasutusel võib olla korraga mitmeid ülesandeid, sh tuleb tegeleda nii riikliku järelevalvemenetlusega kui ka süütegude ehk väär- ja kuritegude menetlemisega, kirjutavad advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat Margo Lemetti ja advokaat Tanel Kask 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud
Majanduskuritegude erilehes.
Riigi ootamatu „külaskäik“ tähendab üht kolmest võimalikust menetlusest:
riikliku järelevalve ehk haldusmenetlus, millel pole süüteomenetlusega mingit seost,
väärteomenetlus või kriminaalmenetlus, kirjutab Derling Primuse vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud
Majanduskuritegude erilehes.
Juba aastaid peavad sideettevõtjad säilitama oma klientide kohta hulga andmeid. Alates helistaja või sõnumi saatja ja vastuvõtja numbrist ja ajast kuni sideseanssi teenindanud tugijaama täpse asukohani, kirjutab Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Elmer Muna 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud
Majanduskuritegude erilehes.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.