• OMX Baltic0,39%303,88
  • OMX Riga−0,07%877,8
  • OMX Tallinn0,94%1 954,39
  • OMX Vilnius0,26%1 158,39
  • S&P 500−1,97%5 580,94
  • DOW 30−1,69%41 583,9
  • Nasdaq −2,7%17 322,99
  • FTSE 100−0,08%8 658,85
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,93
  • OMX Baltic0,39%303,88
  • OMX Riga−0,07%877,8
  • OMX Tallinn0,94%1 954,39
  • OMX Vilnius0,26%1 158,39
  • S&P 500−1,97%5 580,94
  • DOW 30−1,69%41 583,9
  • Nasdaq −2,7%17 322,99
  • FTSE 100−0,08%8 658,85
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,93
  • ST
  • 14.02.20, 09:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Advokaat: kuidas kellegi subjektiivne arvamus kohtus tähtsaks tõendiks saab?

Teabehange tähendab lihtsustatult piiramatute võimalustega jälitustoimingute tegemist. Sellise jälituse tulemusena valmib tavapäraselt teabehanketoimingute kokkuvõte, mis on olemuselt selle koostajate subjektiivne arvamus jälitamise käigus kogutud teabest.
Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg.
  • Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg. Foto: Raul Mee
Kriminaalmenetluses muutub see tõendiks siis, kui riigi peaprokurör ainuisikulise otsusena selle tõendiks kinnitab. Süüdistataval puudub Eestis võimalus viidatud kokkuvõttes toodud subjektiivset arvamust sisuliselt kontrollida. Nii Tallinna Sadama kui ka Edgar Savisaare kohtuasjas on teabehange ehk kellegi subjektiivne arvamus saanud kohtutoimiku oluliseks osaks.
Erki Kergandberg
Derling Primuse vandeadvokaat ja partner
Kriminaalmenetluses muutub see tõendiks siis, kui riigi peaprokurör ainuisikulise otsusena selle tõendiks kinnitab. Süüdistataval puudub Eestis võimalus viidatud kokkuvõttes toodud subjektiivset arvamust sisuliselt kontrollida, kirjutab Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud Majanduskuritegude erilehes.
Teabehanke õiguslikuks aluseks on halduskohtu määrus, millise väljastamiseks piisab üldsõnalistest põhjendustest, erinevalt näiteks tavapärastest jälitustoimingu lubadest, kus kohtutel on kohustus jälitustoimingute läbiviimise vajalikkust põhistada. Võib väita, et tegevus nimega teabehange on sisuliselt julgeolekuasutuste piirideta jälitamine. Nii Tallinna Sadama kui ka Edgar Savisaare kohtuasjas on teabehange ehk kellegi subjektiivne arvamus saanud kohtutoimiku oluliseks osaks.
Teabehanke mõiste tekkis Eesti kriminaalmenetlusse 01.01.2013, kuid tegemist ei ole sugugi uue “tegevusega” piirideta jälitustoimingute valdkonnas. Põhistamata lubade alusel toimunud nn teabehange oli võimalik ka kuni 31.12.2012. Viimase puhul on vähest kajastamist leidnud Euroopa Inimõiguste Kohtu 28.05.2019 lahend nn maadevahetuse kaasuses, kus kohus on tuvastanud Eesti riigi poolt Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 rikkumise, mis seisnes otsesõnu jälitustoimingute lubade põhistamata jätmises.
Arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt tuvastatud jälitustoimingute aluseks olevate lubadega seonduvaid rikkumisi ja tänast praktikat teabehanke rakendamisel, on sisuliselt tekkinud olukord, kus enne 01.01.2013 on nn teabehankeks volitatud jälitusasutused saanud, ning pärast nimetatud tärminit saavad jätkuvalt, koguda (ja prokuratuur saab kriminaalmenetluses tõendina kasutada) teavet, mille saamise üle puudus ja puudub ka praegu adekvaatne kontroll.
Loodetavasti keskendub seadusandja järgmise kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni käigus muu hulgas ka teabehanke õigusliku regulatsiooni ülevaatamisele.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele