Surev saurus portfellist välja!

Eelmisel aastal oli Apranga aktsia Balti börsi häbiplekk, odavnedes peaaegu 40%. Minu portfellis on Apranga osakaal 3,94% oma 6000 aktsiaga. Tõtt-öelda hakkasin Apranga müüki kaaluma kolm aastat tagasi. Juba toona valmistas mulle muret ettevõtte kasvuperspektiiv ning nentisin, et börsifirma tulevik näib kaunis ähmane. Tõsisemalt kaalusin Apranga aktsiate müüki 2016. aasta juunis, kuid siis veensid mind ümber Swedbanki ja LHV analüütikute prognoosid, mida lugedes süttis minu hinges taas teatav lootus.

See pole aga veel kõik! Müügimõtteid veeretasin veel ka mullu oktoobris. Aktsia hind oli siis 2 eurot, vaatasin ettevõtte majandusnäitajad üle ja nägin, et ettevõte on peaaegu võlavaba, P/E suhe oli alla 10 ja viimastel aastatel oli ka makstud head dividendi. Nõnda tegin taas otsuse jätta aktsia portfelli alles. Apranga on olnud suurepärane dividendimaksja ja nii magusast tootlusest nagu 9% oleks rumal loobuda, põhjendasin otsust endamisi. Aastate jooksul olin teeninud 6400 eurot dividenditulu ja miks tappa kuldmune munevat kana?

Uuesti võtsin Apranga vaatluse alla eelmisel nädalal, kui aktsia oli oktoobrist saadik veelgi langenud ja maksis 1,60 eurot. Enne lõplikku müügiotsust tuli mulle esmapilgul suurepärane idee riisuda veel viimane koor. Miks mitte osta praeguselt atraktiivselt hinnatasemelt aktsiat juurde ja müüa kogu kupatus pärast dividendi laekumist maha? Kuidas aga olla kindel, et dividend tuleb sama, mis eelmisel aastal, mitte ei vähene või ei kao sootuks?

Uuema info valguses sai löögi minu kindlustunne dividendimaksete jätkumiseks. Apranga juht Rimantas Perveneckas rääkis hiljuti Äripäevas ilmunud intervjuus, kuidas ettevõte alustab tänavu oma ajaloo suurimat laienemist uute kaupluste avamise kujul ja suure tõenäosusega on vaja kasum pigem investeeringuteks kulutada, kui see aktsionäridele jagada. Apranga plaanib renoveerida või avada 35–40 poodi. Investeeringu väärtus on plaanide kohaselt suurusjärgus 25 miljonit eurot. Börsifirma juhi 2019. aasta kohta välja käidud numbrit peavad aktsiat katvad LHV analüütikud liiga kõrgeks ning olen nendega sama meelt. Ettevõtte puhaskasum on aastate jooksul paigal tammunud (v.a 2017. aasta) ning tulevikuprognoosides kasumlikkus kahaneb veelgi.

Investeerimisraamatutes on kirjas, et heal dividendiettevõttel on täidetud kaks tingimust. Ettevõttel peab olema dividendipoliitika ning ette näidata ajalugu, kus on näha dividendide iga-aastane kasv. Aga kui lõin lahti Apranga pika dividendiajaloo, siis selgus, et aastatel 2010–2012 kasvas dividend igal aastal sendikese või paar, siis aga kahanes kaks aastat järjest. 2016 ja 2017 dividend suurenes ja 2018 jäi samaks, nagu oli 2017. aastal, ehk oli 0,17 senti aktsia kohta. Seega ei mingit iga-aastast dividendikasvu! Poliitikast rääkimata.

Minu investeerimistees 2012. aastal aktsiaid ostes oli lõigata investeeringuga kasu Balti riikide elanike rikkuse kasvust rõivaste tarbimise kulutuste kaudu ning lisaboonusena tõin välja atraktiivse dividendi. Stabiilne käive, kahanevad marginaalid ja suured laienemisplaanid seavad dividendi stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse paraku üsna suure küsimärgi alla. Rääkimata aktsia enda suurest tõusupotentsiaalist. Jäid ju nii kolmanda kvartali kui ka käesoleva aasta jaanuari tulemused ootustele tunduvalt alla. Ja siinkohal kaovadki ära kõik minu varasemad argumendid aktsia hoidmiseks.

Kuna olen pikaajaline investor, siis lühiajalised probleemid mind ei morjenda. Olen juba vahelduva eduga kaalunud Apranga aktsiate müüki viimased neli aastat. Tänaseks puudub mul veendumus, et pika aja jooksul võiks uute kaupluste juurdeehitamise najal käivet ja kasumit mulle kui investorile atraktiivses mahus kasvatada, kuna rõivatööstus on ülimalt konkurentsitihe ning järjest enam levib hoopis mugav ja soodne internetist tellimise trend. Jah, saurus võib veel palju aastaid elada, kuid see pole enam kepsakas marss, vaid hääbumiskurss. Usun, et suudan leida parema riski ja tulu suhtega dividendiaktsia.