Norra naftapuurija Equinori aktsia minu portfellis on parim vahend hüvastijätuks Vene naftaga maailmaturul – vähemalt näitab seda aasta algusest kestnud aktsia ralli. Aga kes veel kasu lõikavad?
Equinor on minu portfellis kenasti kasvanud ja pakkunud mulle rasvaseid dividende. Foto: Andras Kralla
Venemaa maailma naftamajandusest lahkumise mõju ei ole energiasektori aktsiatele päris üheselt mõõdetav. Investorid hindavad naftafirmade võimekust kriisist kasu lõigata erinevalt ja seda peegeldavad ka aktsiahinnad.
Kirjutasin äsja, kuidas loodan Norrast tublit dividendi, kuna Equinor lausa supleb rahas tänu kõrgele nafta ja gaasi hinnale. Ja dividendi plaanib läinud aasta eest tõsta ka teine kaalukas Norra ettevõte mu portfellis – kalakasvataja Lerøy Seafood.
Equinor supleb rahas ja kuldab oma aktsionärid üle, kuid piduriks mu rõõmule on teadmine, et rekordilise kvartalitulemuse taganud kõrgete nafta ja ekstreemse gaasi hinna taga on üliteravaks kruvinud geopoliitilised pinged.
Toorainete hinnad on järjest kõrgemale roninud ja see on jõudnud ka selliste investorite tähelepanu alla, kes pole varem mõelnud variandile lõigata kasu näiteks nisu hinnast või pallaadiumist.
Veebruar möödus minu portfellis tugevas langustrendis ja päev päeva järel sain portfelli uuendades järjest väiksema numbri, kuni Putini hullumeelsused Euroopa südames tekitasid börsidel tugeva müügilaine.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.