Helsingi börsil teeb silma muinasjutu-ullike – kuue aasta soodsaima hinnaga

See võib olla ka põhjus, miks investorid aktsiast eemale hoiavad.

Fortumi aktsia on Helsingis viimase kuue kuuga odavnenud kolmandiku ja kaupleb praegu 11 euro lähedal. Sedavõrd odavalt sai ettevõttes osalust osta viimati kuus aastat tagasi, mil investeeriti miljardeid eurosid Saksa Uniperi, ja aasta tagasi, mil Uniperist viimati lahti saadi. Uniperist räägin hiljem pikemalt – aga praegu sellest, et aktsia on tegelikult soodne. Morningstari kalkulatsioonide kohaselt kaupleb Fortum praegu hinna-kasumi kordajaga (P/E) 10 ning hinna ja raamatupidamisväärtuse kordajaga (P/B) 1,28. Mõlemad tunduvad madalad.

Ainuüksi tänavu maksis ettevõte 46 eurosenti dividende ning põhitegevus – energia tootmine Soomes ja Rootsis – on jätkuvalt kasumlik. Kui Uniperi tehingu prügi on bilansist viimaks koristatud, näeb see üsna hea välja: esimese kuue kuuga tehti 3,6 miljardit eurot käivet ning teeniti ühe miljardi euro jagu tegevustulu ja aktsia kohta 1,02 eurot puhaskasumit. Aasta esimesel kolmel kuul olid energiahinnad kõrged, järgmisel kolmel madalad, kuid kokkuvõttes on poolaasta üsna sarnane eelmisega.

Nii tundub veider, et investorid praegu Fortumit madalamalt hindavad kui mullu samal ajal, kuid see on vist seotud Helsingi börsi üleüldise taandumisega sel aastal – märtsiga võrreldes on Helsingi üldindeks oktoobris 14% madalamal.

Energiafirmade puhul räägitakse muidugi ka sellest, et energiahinnad on praegu madalad ja lisaks on investeeringukulu suurenenud seoses baasintressi tõusuga. Aga energiahinnad ei jää madalale kauaks ja baasintressi kõrgemale liikumine on Fortumi vaates isegi positiivne: ettevõtte portfell on juba täis rohelise energia tootmisvõimsusi, mille nõudlus pikas perspektiivis pigem suureneb, kui väheneb, ning väga suuri uusi investeeringuid lähiajal ei plaanita. Kavas on vaid lõpuni ehitada Pjelaxi tuulepark Lääne-Soomes ning investeerida Loviisa tuumajaama tegevuse jätkumisse.

Hiljuti kärpis näiteks Nordea Fortumi hinnasihti seoses madala energiahinna ja kallinenud intressidega, liigutades selle 16 eurolt 15 eurole. Kuid siht on nendiselt praegusest börsihinnast tublisti kõrgemal. Lisaks säilitas Nordea “osta”-soovituse.

Nii et võiks kasutada praegust ostukohta ja panna raha Fortumisse küll – kui aga oleks kindlus, et too teenitud kasumimiljonid ilusti investoreile jagab ega lähe kuskile võõrsile seiklema. Selle viimase kohta aga kindlust pole ja Fortumi ajaloos on hoiatav näide.

Soome analüüsifirma Inderesi analüütik Antti Järvenpää avaldab Inderesi kodulehel kirjutiste sarja “Soome äri suurimad läbikukkumised”, mis on väga huvitav lugemine ja eelkõige neile, kes arvavad, et vaid eestlased on need, kes oskavad rumalaid majandusotsuseid langetada. Parasjagu on Järvenpää saanud valmis viis osa ning Fortum on jutuks tulnud neist kahes – mis näitab, kuivõrd tähtis ja muu äritegevusega põimunud ettevõte see soomlastele on.

Esimene mainimine on positiivses võtmes: sajandivahetuse paiku tegi Fortum ülihea diili ja metsanduskontsern Stora Enso taas tulevikku silmas pidades tõsiselt kahjumliku otsuse. Nimelt oli Stora Enso Põhja-Ameerikasse laienemas ja vajas selleks raha. Raha leitigi, müües mittepõhitegevust ehk 1,5 gigavati jagu tuuma- ja hüdroenergia võimsust 11 miljardi Soome marga ehk 1,85 miljardi euroga Fortumile.

Fortum sai võileivahinnaga endale rohelise tootmisportfelli. Stora Enso sai lahti jõujaamadest, mis maksid juba mõni aasta hiljem kolm korda rohkem, ja raiskas raha Consolidated Paperi ostmisele USAs, mis tuli kõigest kuus aastat hiljem poole odavamalt maha müüa. See võinuks olla Soome sajandi halvim tehing, Stora Enso vaatenurgast – kui seesama Fortum poleks neid Uniperi ostuga üle trumbanud.

Aastatel 2014–2015 pani Fortum müüki elektrijaotusvõrgud Soomes, Rootsis ja Norras. Müügiga teeniti ligi kümme miljardit eurot, pääseti kulukast õhukaablite maakaablite vastu vahetamise kohustusest ning laaditi maha vara, mille tulusus oli küll prognoositav, aga limiteeritud. Selmet see raha nüüd aktsionäride vahel ära jagada, pressis Fortumi suurosanik Soome valitsus edasi ideega selle eest midagi suurt osta. Palgati tegevjuhiks suurte ostude-müükide kogemusega Pekka Lundmark ja osteti Saksamaal parasjagu müüa oleva energiafirma Uniperi osalus.

Tegelikult tahtis Fortum endale vaid Uniperi hüdro- ja tuumajaamade portfelli Skandinaavias. Kuid pealekauba tulid ka gaasi- ja kivisöejaamad Saksa- ja Venemaal ning Vene maagaasi müük Saksa klientidele. Fortumi plaan oli see ülejäänud vara vaikselt maha müüa ja ehk oleks see isegi õnnestunud, kui mitte Putin poleks Ukrainat rünnanud ja sellega Uniperile vee peale tõmmanud.

Tõtt-öelda oli gaasi hind Euroopas kõrgel juba kuid enne sõja algust ja pikkade fikseeritud hinnaga lepingutega oma tarbijatele gaasi müüv Uniper kõvasti kahjumis. Kuid sõja algus ja gaasitrasside sulgemine pani ettevõttele lõpliku põõna. Miinus kuhjus ning Fortum ja Saksa valitsus loopisid raha juurde, kuni ühel hetkel sai Fortumil võhm otsa. Olaf Scholtzi valitsus võttis Uniperi võileivahinnaga üle ja jätkas raha pumpamist, kuni laeva kuivale vedas. Fortumi kahjum kogu Uniperi ärist küündis 6 miljardi euroni. See on Soome majandusajaloo üks suurimaid pauke.

Milliseid järeldusi eelnevast teha? Fortum on hea ettevõte, kui tal lastakse tegeleda põhitegevuse: energia tootmise ja energia tootmisse investeerimisega. Selles on Fortum suisa ülihea. Riskid ja kahjumid tulevad mängu siis, kui ettevõte suundub, kodumaal teenitud kasum taskus, tundmatutele radadele õnne otsima.

Juba enne, kui Uniperi tehinguga koos saabusid Fortumi portfelli Vene jõujaamad, oli ettevõte omapäi asunud Venemaal äri ajama, elektritootmist kokku ostma ja arendama. Kogu sealse varanduse võttis nüüd jõuga üle Vene riik. Teine Fortumile tundmatu teema oli maagaasi müük Saksamaal ja jälle saadi vastu näppe.

Mina loodan, et Fortum on kõvasti õppinud ja et veel kõvemini õppinud on suuromanik Soome valitsus. Fortumil on Soomes võimas rohelise tootmise portfell, mis toodab head tulu praegu ja veel paremat tulu tulevikus. Hoida sellest portfellist kinni, pisitasa arendada juurde tuule- ja päikeseparke, maksta kasumist lõviosa igal aastal ilusti investoreile: kui raske see olla saab? Sellist Fortumit tahaks mina näha ja sellist tahaks ilmselt näha ka ettevõttesse raha paigutanud väikeinvestorid. Fortum võiks olla rammusate dividendide lüpsilehm.

Kas see suund võetakse, seda saab näha järgmise aasta aruandest ja tulevikuvisioonist, mida näeme umbkaudu poole aasta pärast. Seniks panen Fortumi jälgimisnimekirja.