Mul sai villand väheneva kasumlikkusega äri investoriks olemisest

Juba 2022. aasta oktoobris, kui norrakad lõhekasvanduste kasumeid kärpiva ressursimaksu plaaniga lagedale tulid, tekkis mul mõte Lerøy Seafoodi positsioon maha müüa. Kohe selle uudise peale olnuks müük aga vale otsus – aktsia taastus detsembriks märkimisväärselt.

Vaat siis olekski pidanud müüma. Või mullu märtsis, kui ma seda mõtet kommentaaris väljendasin. Mind aga takistas see, et ma ei osanud hoobilt välja mõelda kohta, kuhu müügist saadavat raha panna.

Nüüd on uusi mõtteid tekkinud, aga aktsiagi on vahepeal odavnenud. Enda algse ostuhinna olen Lerøyga siiski tänaseks topelt tagasi teeninud. Portfellis olevad 6400 aktsiat on mulle 105protsendilise kasvuga toonud 12 800 eurot kasumit. Paistab olevat viimane aeg kasum laualt võtta, sest selle äri tulevik eriti helge enam ei paista.

Norges Sjømatråd, Norra mereandide nõukogu, mis on selle alaga tegelejate katusorganisatsioon, avaldas jaanuari alguses Norra mereandide ekspordistatistika eelmise aasta kohta. Võrreldes varasema aastaga kerkis ekspordi maht 172 miljardi Norra kroonini, millest 122 miljardit tuli lõhefarmereilt.

Kasv mullusega võrreldes oli 14%, lõhe ekspordis koguni 16%, mis oleks märkimisväärne. Aga nagu Norges Sjømatråd ise ka märgib, tuli suurem osa sellest kasvust, üle 70 protsendi, Norra krooni odavnemisest sihtturgude valuutade suhtes. Ülejäänud tõusu tõi hindade kasv.

Samal ajal maht vähenes. Mullu eksportis Norra 1,2 miljonit tonni lõhet, mis on Norges Sjømatrådi hinnangul viimase seitsme aasta kõige kehvem tulemus.

Lerøy Seafood teatas oma tootmismahu börsile samuti aasta alguses, nagu tavaks. Tunamulluse 174 600 tonniga võrreldes toodeti mullu 160 000 tonni, 8,4% vähem. Vähese toodangumahu põhjus oli üks mereelukas nimega nõgesputk. Nõgesputked on polüübid, mis kolooniaid moodustades ujuvad Atlandi ookeanis kui girlandid. Nagu neile nime andnud taim maismaalt, on ka nõgesputkedel omadus teisi kõrvetada.

Kui nõgesputkede koloonia triivib lõhekasvanduseni, laguneb see väiksemateks osadeks, mis mahuvad kasvanduse võrgust läbi ujuma ning võivad kalu sedavõrd palju kõrvetada, et nood surevad. 1997. ja 2001. aastal Norra lõhekasvandusi tabanud nõgesputkede rünnakud tapsid kokku ligi kaks tuhat tonni kalu.

Mullu oli taas see aasta, kus suured nõgesputkede kolooniad Atlandilt Norra rannavette ujusid ja lõhekasvandusi ahistasid. Mitu tonni lõhet Lerøy konkreetselt nende rünnaku tõttu kaotas, see börsiteatest ei selgu, aga igatahes oli nende elukate mõju selline, et kogutoodangu maht langes. Veel suve lõpul oli ettevõtte prognoos, et aastaga toodetakse 168 000 tonni kasvanduselõhet. Reaalsus oli 8000 tonni ehk 4,8% väiksem.

Üks asi, millest olen Lerøy aktsionärina aru saanud, on see, et lõhefarmerite elu on paradiisist kaugel. Atlandi lõhe on muidu tugev ja elujõuline kala, kui kas või mõelda sellele, kuidas ta kudemisteekonnal mägijõgedes vastuvoolu rühib. Kuid kasvanduses saab temast paras memmekas. Küll kiusavad teda seal täid, kes naha auklikuks puurivad, küll nõgesputked, kes teda kõrvetavad.

Nende memmekate poputamise ja muu mere hädaohtude eest kaitsmise kõrval peavad farmerid hakkama saama ka oma riigi valitsusega, kes tahab suurema osa kasumist endale võtta. Lerøy prognoosi kohaselt võib ressursimaks viia kasumist minema 1,7 miljardit Norra krooni.

2022. aastal oli Lerøy käive 26,6 miljardit Norra krooni ja kasum 3,2 miljardit. 2023. aasta kolme esimese kvartaliga küündis käive 22,6 miljardi kroonini, mis on ligi 16% parem kui aasta varem samal ajal. Kuid jooksev EBITDA oli varasema aastaga võrreldaval tasemel, 3,6 miljardi juures, nii et käibe kasv ei toonud sugugi kasumi kasvu. Ressursimaksu arvesse võttes paistab aktsia kohta teenitav puhaskasum juba 33% väiksemana.

See, et kasumireale kogunev summa on tulevikus kolmandiku võrra väiksem, ongi juba uus reaalsus, ma kardan. Isegi kui Norras valitsus vahetuma peaks, ei kao ressursimaks kuhugi. Ja ka mereelukad, kes lõhesid ahistavad, ei kao kuhugi.

Isegi kui kasum peaks suurenema, pean arvesse võtma tõika, et seda arvutatakse Norra kroonides, mis on euro suhtes odavnenud. Ehk teisisõnu ei jõua see hüpoteetiline suurenemine minusuguse eurodes arveldava investorini.

Sellise kehva perspektiiviga mina enam lõhekasvanduse investor olla ei taha. Kas ma müün kogu portfelli Lerøyst tühjaks või läheb ainult osa, selle üle ma veel mõtlen. Ka müügi ajastamine on küsimus.

Üks võimalus on müüa nüüd kohe, ära ootamata veebruaris avaldatavat aastaaruannet. Aruandes on tõenäoliselt kirjas kõik seesama negatiivsus, mida ma siin esile tõin – et nõgesputked kiusavad ja et valitsus võtab poole kasumist ja et kasum kahaneb, ehkki käive kasvab. Nii saab Lerøy aktsia selle aruande avaldamise järel liikuda ainult edasi allapoole.

Teine mõte on aga see, et suurem osa seda negatiivsust, kui mitte koguni kõik, on juba aktsia hinnas sees. Piisab sellest, et paar arvu aastaaruandes on pisut paremad, kui prognoositud, ja aktsia läheb lendu. Selle lennu ajal oleks minul palju mõnusam müüa. Nii mõeldes võiks aastaaruande siiski ära oodata ja vaadata, mis arvud seal sisalduvad.

Mõlemat pidi on loomulikult võimalik ka orki lennata. Kavatsen tõenäoliselt müüa poole oma positsioonist enne aastaaruande avaldamist ja ülejäänud osa pärast aruande ilmumist. Üks on kindel – müügitehing tuleb.