Andsid endale lubaduse? Kolm nippi, kuidas seda pidada

Võib-olla tulevad sellised lubadused sullegi tuttavad ette. Millegipärast ei käi aga reaalsus kavatsustega alati samas tempos. Seda isegi siis, kui teemad ja eesmärgid on olulised.

Miks lubadused vastu taevast kipuvad lendama? Kas küsimus on ainult vildakas enesedistsipliinis või milleski muus? Neuro- ja psühholoogiateadlased Alexander Luria, Walter Mischel ja Daniel Kahneman on juhtinud tähelepanu mitmele praktilisele asjaolule, mis takistavad meil endale antud lubadusi täitmast.

•Kipume otsad lahti jätma, sidumata lubadusi konkreetse kontekstiga. Psüühika on muidugi osav leidma lõputult vabandusi ja õigustusi. “Tean küll, aga…” pole ilmselt võõras mõttekäik. Ja nõnda lükkame ebamugavat sammu muudkui edasi või otsime õiget aega.

•Lubadus on liiga üldine. Abstraktne ülesanne on aju jaoks keeruline tükk ja sellest möödahiilimine on kerge juhtuma. Parem oleks määrata täpselt, mida ja mis ajahetkeks me tahame.

•Ülehindame tahtejõudu ja alahindame oma ürgse aju tundlikkust ahvatluste, takistuste ja muude häirijate suhtes. Üsna raske on keskenduda eesmärgile, kui kiusatus või müra on tähelepanu hõivanud. Psühholoogiline immuunsüsteem hoiab üleval tsipake ebarealistlikku pilti iseenda suutlikkusest. “Suudan iga kell, kui vaid tahan!” on ühtepidi edasiviiv jõud, aga teistpidi eksitav illusioon, sest mida sa siis ootad? Lubaduse pidamine nõuab siiski teatavat pingutust, vähemasti esialgu.

•Surve, käsk ja keeld tekitavad trotsi. Kusjuures ajul ei ole suurt vahet, kas käsk tuleb seest või väljast. “Ei tohi!” või “Ma pean!” võivad toimida küll kiire korralekutsujana, ent pikemas plaanis tõstab pead vastupanu. Psüühika jaoks töötab püsivalt motiveerivana hoopis “Ma tahan”.

Seega tasub olla kaval turundaja: tee eesmärk ahvatlevaks ja aita selget raami seada. Teisisõnu, tee enesedistsipliin aju jaoks lihtsaks.

Siin on kolm lihtsat teaduspõhist nippi, mis sind eesmärkide saavutamisel aitavad.

1. Hoia ahvatlev eesmärk lähedal. Suuna tähelepanu väärtuslikule: mida sa tahad saavutada ja kogeda, mille nimel ebamugavusi ületad. Tuues väärtusliku eesmärgi silme ette – tundmas end kergelt ja tervelt, muretsemata kuhjuvate tööasjade pärast vm – võtad sel moel hetkesegajatelt häiriva jõu.

2. Tee protsess ajule meeldivaks. Sõnas on jõud ja seda tasub enda jaoks kasulikult rakendada. Sunniga kaugele ei purjeta, tahtmisega aga küll. Õigupoolest on ka enesedistsipliin ja tegutsemisind tugevamad, kui ajus valitseb positiivne foon. Kasuta lihtsat nippi: asenda käskivad või keelavad väljendid lubavate ja naudingut signaliseerivatega. “Tahan selle töö lõpuni teha ja seejärel üheskoos õhtut nautida” on motiveerivam klausel kui “Pean töö lõpuni tegema, enne ei saa ma kuhugi”.

3. Kasuta “kui… siis” ankurdamist. Seo enesele antav lubadus konkreetse aja ja kohaga, jätmata nõnda varianti agadeks. “Kui ma hommikul ärkan, siis teen esimese asjana sirutusharjutusi.” Walter Mischeli kuulus taktika töötab imetõhusalt, sest harjumus tugevneb järjepideva kinnitamise käigus, kuni muutub enesestmõistetavaks ega nõua enam pingutust. Miks täiskasvanud inimene kardab hiirt? Sest iga kord, kui ta loomakest kas või vaimusilmas näeb, kinnitab ta oma hirmu endale uuesti. Miks ei tekita õhtune ja hommikune hammaste pesu küsimusi? Sest esialgu pingutust nõudvast on kujunenud korduste käigus elementaarne rutiin. Niisiis, kui ostad kinokassast iga kord pileti ja vee, siis ei tule ühel hetkel popcorn'id ja limonaad enam meeldegi.

Ja veel: ütle oma lubadus teistele ka välja. Sotsiaalne jagamine kohustab ja nii on raskem silmi kinni pigistada.