EstLink 2 halb eeskuju

Tänasest kaaneloost selgub, et Eesti energiasüsteemi au ja uhkuse EstLink 2 rajamist alustati ilma ehitusloata. Kasutusluba pole sellel aga siiamaani.

Äripäeva hinnangul on EstLinki rajamisel tegevad olnud osapooled niivõrd prominentsed, et formaalsusest möödavaatamine eesmärgi saavutamise nimel on lubamatu. See annab ettevõtluskeskkonnale sõnumi, et korrektne asjaajamine on midagi kõrvalist, ning tekitab õigustatud ootuse, et samasugust „konstruktiivset kaasamõtlemist“, nagu on osapooled ilmutanud EstLink 2 rajamisel, tohivad asjaomastelt instantsidelt oodata kõik ettevõtjad, kellel on ette näidata suur eesmärk.

Eleringi juhi Taavi Veskimäe selgituste kohaselt poleks Elering midagi teisiti teha saanudki. See on tõsi vaid poolenisti. Tõepoolest, EstLink 2 projekteerimine ja rajamine toimus ajal, mil veeseadus muutus. Seetõttu on arusaadav, et ehitusloa saamine käis tagantjärele. Kuid suhtumine, et suurte projektide puhul on normaalne taotleda kasutusluba tagantjärele, pole enam asjakohane. Suurte rahvusvaheliste projektide puhul peaks, vastupidi, eeldama eriti täpset normide järgimist.

Prominentsed pole mitte ainult kaabli rajamisega seotud osapooled, vaid ka teise Eesti ja Soome vahelise veealuse elektrikaabi mängus olnud summad. Euroopa Komisjoni 2010 otsusega eraldati EstLink 2 projektile 100 miljonit eurot. Samal aastal kirjutasid Elering ja Euroopa Investeerimispank alla lepingule, mille kohaselt laenas pank EstLink 2 ehitusest ligi 1,2 miljardit krooni. 75 miljonit eurot laenu andis Põhjamaade Investeerimispank. Kokku umbes 320 miljonit eurot maksma läinud EstLink 2 finantseerijate seas oli peale Eleringi enda ka Soome põhivõrguettevõte Fingrid OY.

Selgub, et Euroopa Komisjon ja Põhjamaade Investeerimispank polnud raha eraldades lubade puudumisest teadlikud. Üllatusena tuleb lubade puudumine ka Põhjamaade Investeerimispangale ning Fingridile. Samuti tollasele majandusministrile Juhan Partsile, kes arvas, et äkki oli nende lubadega mingi „tehniline küsimus“.

„Tehnilise küsimuse“ ehk ehitusloa puudumise avastas aasta alguses Eesti tehnilise järelevalve amet. Pool aastat hiljem ehitusluba vormistati, kasutusloa vormistamise vajadust pidi amet aga Eleringile selgitama. See võiks jahmatada iga väikeettevõtjat, kes on pidanud mõne pisikese toru paigaldamiseks mööda ametkondi jooksma ja kooskõlastusi taotlema., 170kilomeetrise riikidevahelise ühenduse sai aga rajada nendetagi. Ka megainvesteeringud on liikunud nagu õlitatult. Suured rahastajad ja laenuandjad lubade puudumisest ei teadnud – ja nagu paistab, ei tundnud nende olemasolu vastu ka erilist huvi.

Iseenesest on EstLink 2 rahvusvahelise suurprojektina olnud edukas ning vaevalt kahtleb keegi selle vajalikkuses. See läbi aegade suuremaid investeeringuid Eesti energiasüsteemi peaks Eleringi juhi arvestuste kohaselt Eestile aastas 40-50 mln eurot kasu tooma. Merepõhjast seda keegi üles võtma ei hakka ja vaevalt küsib Euroopa Komisjon tagasi antud toetust või rahvusvahelised suurpangad laenu. Kuid Eesti mõõtkavas gigantne ettevõtmine väärinuks piinlikku täpsust kõigi lubade õigeaegsel hankimisel.