Valitsus peletas kütuseraha Lätti

Pühapäeval kirjutas Äripäev, et transpordiettevõtjad tangivad kütust väljaspool Eestit, sest ei näe pärast aktsiisitõusu konkurentsis püsimiseks teist võimalust.

Kui valitsus otsustas tõsta kütuseaktsiisi ja avalikkus sai sellest teada, sai koalitsioon mõneti tänamatut kriitikat. Eraisikust üksiktarbijad nägid kütuseaktsiisi tõusu suurust ja pelgasid selle mõju kütuse lõpphinnale. Sisuliselt tähendas see aga mõne sendi võrra kallimat bensiini või diislit, mis tegelikult tarbimisharjumusi ei muutnud. Üksiktarbija jaoks võinuks aktsiisitõus samahästi jääda toimumata. Küll aga mõjus olukord kehvemalt transpordiettevõtjatele.

Ettevõtjal suurem kulu

Autovedajad, kes erinevalt tavainimesest üritavad oma masinaid hoida võimalikult kaua ja võimalikult suurte kaubamahtudega rakkes, peavad arvestama märksa suurema kütusekogusega. See tähendab kokkuvõttes ka suuremaid igapäevaseid kulusid, rääkimata kuu või aasta lõikes.Mullu kevadel hoiatasid autovedajad, et kütuseaktsiisi tõusu jõustumisel hakkavad ettevõtjad otsima soodsamaid tankimisvõimalusi naaberriikides. Praegu näitab mitu märki, et vähemalt ettevõtjat lööb kütuseaktsiis valusalt.

Enne 1. veebruaril kehtima hakanud aktsiisitõusu oli märgata kütuseaktsiisi laekumise suurenemist (+127%), mis tõenäoliselt viitab varude kogumisele. See on esimene märk. Märtsis (–44%) ja aprillis (–20%) jäi maksulaekumine oodatult madalamaks, mistõttu peavad järgnevad kuud selgitama, kas aktsiisilaekumine tõuseb taas tavapärasele tasemele või mitte. Oht, et maksulaekumine jääbki väiksemaks, on täiesti olemas.

Aktsiisiraha naabritele

Kui transpordiettevõtjatelt küsiti tankimiseelistuste kohta, siis uuringust selgus, et 49% vastajatest tangib juba kütust välismaal ja 36% on seda kaalunud. See on teine vihje, et sellise stsenaariumi jätkumisel võib aktsiisilaekumine jääda oodatust madalamaks. Selle raha saavad endale naaberriigid, kuid Eesti peab katma ikkagi transportijatega seotud kulud nagu näiteks teede korrashoid. Samas see on veel vaid võimalik stsenaarium, sest tegelikkuses võib juhtuda ka teisiti, et väiksema tasujate arvu juures saadakse ikkagi eesmärk täidetud.

Aktsiisitõus nõuab ettevõtjalt kohanemist ning praegu suudab mitu rahvusvahelist ettevõtjat seda teha suurema vaevata, kuna odavamad võimalused jäävad sisuliselt tee peale. See on valitsusele kindlasti mõttekoht, kuidas tuleks järgmisel korral arvesse võtta rohkem stsenaariumeid, mis hakkavad nii kergekäeliselt mõjutama maksulaekumist. Toimetus ei soovita praeguseid määrasid kindlasti langetada, sest see kõigutaks valitsuse usaldusväärsust ja võimet pikaajalisi plaane seada veelgi suurema küsimärgi alla.

Küll aga saab valitsus teha juba praegu midagi, mis painab ettevõtjat. Pea kõik küsitluses osalenud tippjuhid tahavad aktsiisiraha kasutamise kohta läbipaistvust. Seega on võimalus näidata, kuidas ja miks aitab suurem kütuseaktsiis teha ettevõtja elu paremaks.