Bitcoini väärtuse ja populaarsuse enneolematu kasv tagab investorite huvi ja raha kõigele, mil nimes “krüpto”.
Finantsmaailma möödunud aasta üks olulisi märksõnasid oli kindlasti krüptoraha ja selle aluseks olev plokiahela tehnoloogia. Meeletu hinnakasvu läbi teinud bitcoin suutis end häkkerite ja gangsterite hämaratelt mängumaadelt murda investorite rambivalgusesse ja majandusväljaannete esikülgedele.
Bitcoini kiiluvees on investorite tähelepanu kindlustatud kõigele, mille nimes sisaldub maagiline sõna “krüpto”. Heaks näiteks on eestlaste arendatav krüptopank Change, mis kaasas mullu oktoobris kõigest mõne tunniga investoritelt 17,5 miljonit dollarit ning on sihiks võtnud tõusta viie aasta pärast üheks maailma juhtivaks pangaks.
Äripäeva hinnangul on tore, et eestlased püsivad innovatsiooni eesliinil. Krüptoraha tulevik on veel ebaselge, kuid isegi kui tegemist peaks olema õhku täis puhutud mulliga, väärib tunnustust tegijate suutlikkus kiiresti trendi tabada ja sellelt kasu lõigata.
Uhked e-riigi üle
Eesti tunneb suurt uhkust oma tehnoloogilise innovatsiooni üle. Meile meeldib mõelda, et oleme Skype’i sünnimaa, välismaal käies räägime uhkusega oma e-riigist, kiirest ja paberivabast maksudeklareerimisest, laialdasest WiFi levialast, Tallinnas asuvast NATO küberkaitse kompetentsikeskusest, e-residentsusest ja muust. Eesti juurtega uute idufirmade edu maailmas annab meie uhkusele hoogu ning kinnistab ka Eesti kuvandit tehnoloogiliselt edumeelse väikeriigina.
Loodame, et edukalt investoreid kaasanud krüptopanka Change saadab edu ka pikemas perspektiivis, kuid nagu asutajad isegi nendivad – iduettevõtlus on peaaegu sama riskantne tegevusala nagu kuritegevus ning alati on võimalik nii võita kui ka kaotada. Krüptoraha populaarsuse ja väärtuse kiire kasv võib sama ootamatult kiireks languseks pöörata ning tõmmata endaga kaasa sellele üles ehitatud teenused ja ettevõtted.
Buum on tuttav
Ka krüptopanga asutajad ise nõustuvad, et kogu see praegune krüptobuum meenutab üksjagu 1990ndate lõpu esimest internetibuumi, mil dotcom-firmad ohjeldamatult kasvasid ning seejärel koos investorite rahaga põhja läksid. Kuid selle buumi käigus loodud uus äritegemise mudel jäi alles ning jäi ka mitu praegust suurt tegijat. Isegi kui krüpto peaks osutuma mulliks, mis ühel hetkel pauguga lõhki läheb, ei kao selle aluseks olnud tehnoloogia kuskile ning kui dotcom-buumist jäi ellu näiteks Amazon, siis miks ei võiks seekord jääda Change?
Inimesed jäävad
Äripäev igal juhul kiidab idufirmade asutajaid trendi kiire tabamise ning risikijulguse eest. Kes ei riski, ei saa ka võita. Ja võita on ju palju. Võita on kõigil, kes asuvad tööle uutel loodavatel töökohtadel, võita on investoritel ja võita on ka Eestil tervikuna – nii maine kui ka maksudena.
Kui ühe iduettevõtte raha ja varad võivad kaduda, siis selle loomise ja arendamisega saadud teadmised ja kogemused jäävad. Neid teadmisi ja kogemusi saab jagada teistele, nendega saab üles ehitada järgmised firmad. Inimesed jäävad ja on tore, kui need on meie inimesed.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.