Kõik rahapesijad väärivad ühesugust kohtlemist

Swedbanki ümber lahvatanud rahapesuskandaal on proovikiviks siinsetele finantsjärelevalvet tegevatele asutustele. Kui Danske panga turuosa Eestis on väike ning temaga resoluutselt käituda lihtne, siis Swedbank on suurima turuosaga jaepank Eestis ning selle mõju riigi majandusele on väga suur.

Äripäeva hinnangul tuleb aga kõiki turuosalisi nende suurusest ja mõjukusest sõltumata kohelda reeglite rikkumise korral võrdselt ning vajaduse korral karistada ühesuguse karmusega.

Swedbank ei ole suutnud sel nädalal meediasse paiskunud rahapesusüüdistustele veenvat vastust anda ning nendib nii presidendi ja tegevjuhi Birgitte Bonneseni kui ka panga kohaliku üksuse juhi Robert Kiti suu läbi, et neil ei ole piisavalt infot, et süüdistust kuidagi kommenteerida. Skandaali kajastavate ajakirjanike kinnitusel on aga kogu vajalik info pangale uurimiseks ja kommenteerimiseks edastatud.

Kuni kolmapäeval lahvatanud skandaalini eitas Swedbank kategooriliselt igasuguseid seoseid Danske rahapesuafääriga, kuigi Bonneseni sõnul uuriti pangas seoseid Danske rahapesuskandaaliga ning neid ei leitud. Pärast Rootsi rahvusringhäälingu SVT paljastusi on panga esindajatel aga suu vett täis. Panga selgituste, või pigem nende puudumise, ebaveenvust kajastab kõige selgemalt kiiresse langusesse pööranud aktsia. Investorid on kaotanud usu Swedbanki ning pank on paari päevaga kaotanud väärtusest pea viiendiku.

Eestis finantsjärelevalvega tegelevad ametkonnad pole aga usku kaotanud ning on oma avaldustes seni pigem Swedbanki toetanud. Finantsinspektsioon nentis oma kolmapäevases teates, et Swedbanki rahapesukahtluse kujul on tegemist meediaväljaande hinnangutega, millele ei ole uurimisasutused hinnangut andnud. Küll aga on Swedbank oluliselt panustanud teda ohustavate riskide vähendamisse.

Ka Eesti Panga asepresident Madis Müller maalis rahvustelevisioonis esinedes Swedbanki võimalikku rahapesu mahedates toonides, selgitades, et küllap on tegu lihtsalt Danske pesumasinast pärit rahaga, millest osa kanti maksete tegemiseks või muul otstarbel Swedbanki edasi. Ka Postimehe uurivate ajakirjanike töö kinnitab, et Baltikumi Swedbanki kontodele on saabunud raha sisuliselt igalt äriühingult, mida mainib kurikuulus Bill Browderi Danske kuriteoteade. Kui nii, siis oleks see pidanud ju Bonneseni kinnitusel korraldatud Swedbanki sisemise uurimise käigus välja tulema.

Eesti ametkondade pastelse suhtumise mõistmiseks on võtmetähtsusega Mülleri eraldi rõhutatud kinnitus, et Swedbanki klientidel ei ole kolmapäevase uudise valguses põhjust muretsemiseks. Swedbank on Eestis suurim jaepank ja viimane, mida meil vaja, on klientide paaniline käitumine. Ei ole vaja, et kuskil hakkaks elama oma elu kuulujutt Swedbanki raskustest ja võimalikust pankrotist, mis võiks kaasa tuua vähem teadlike kodanike pangajooksu.

Parim rohi igasuguste kuulujuttude vastu on aga avatud kommunikatsioon ja just seda on kõigilt osapooltelt praegu vaja. Swedbank on avalikkusele selgituse võlgu ja see võlg tuleb neilt välja nõuda. Käitudes nendega vajaduse korral samasuguse resoluutsusega nagu Danskega või Versobankiga.