Vaba konkurents ennekõike, ka 5Gs

Tallinna ringkonnakohus peatas Levikomi taotlusel kuuks ajaks 5G-sageduslubade avaliku konkursi, pannes 5G-valdkonna arengu mõneks ajaks seisma. Ettevõtte tegevjuhi Peep Põldsammi väitel surub riik jõuga maha konkurentsi ning soovib jagada sagedusala kolmeks, et mängida need kolme suure mobiilsideoperaatori kätte.

Äripäev toetab vaba konkurentsi ja soovib, et kõik kompetentsed ettevõtted saaksid võimaluse 5G-teenuseid arendada ja majanduse arengusse panustada ning seda esimesel võimalusel. Kuid see ei tähenda, et sagedused tuleks jagada ühe või teise ettevõtte suva järgi, kellelegi eeliseid luues või kedagi välistades, vaid ikka Eesti huve ja vaba konkurentsi kilbile seades.

Riigil on plaanis panna oksjonile kolm 5G-luba alghinnaga 1,6 miljonit eurot. Raske on nõustuda väitega, et sellega oleks Levikom konkurentsist välistatud, sest firmal on võimalik enampakkumises osaleda samamoodi nagu teistelgi. Oksjoniga selgitataks lihtsalt välja kolm parimat pakkumist teinud firmat, kes hakkavad kohe omavahel konkureerima. Kui aga sagedusalad jagada neljaks või enamaks, nagu Levikom soovib, ei edendaks see automaatselt konkurentsi. Seda, kas riigi otsus piirab Levikomi õigusi ja vaba konkurentsi, otsustagu siiski kohus, ja mida varem see otsus tuleb, seda parem.

IKT-asekantsleri Siim Sikkuti sõnul ei anna kolmeks jaotamine ühelegi sagedusloa võitnud firmale liigset konkurentsieelist, arvestades seda, et sagedusala peab olema piisavalt suur uute teenuste pakkumiseks, tuleb tagada kaitseväe seadmete häirevaba töö ja võtta arvesse Venemaa seatud piiranguid. Seetõttu ei olegi Sikkuti väitel sagedusalasid neljaks ehk väiksemaks jaotada mõistlik.

5G-võrk oma olemuselt ehitatud kasutamiseks väga laia sagedusspektriga ning mida laiem spekter, seda suuremad on kiirused. Seetõttu võib kolmeks suuremaks tükiks jagamine toetada paremini 5G-levialade rajamist ja efektiivset sagedusspektrite kasutust.

Levikomi ärihuvidest võib aru saada. Soovib ju ettevõte kasumit teenida ja oma väärtust tõsta, millele 5G-loa omamine aitab kindlasti kaasa. Praegu on firmal märkimisväärsed maksuvõlad. Lisaks kasutab Levikom mõningaid konkursile pandud sagedusi juba aastast 2007. Muidugi peab firmal olema kindlus, et ta saab mõistliku aja jooksul kasutada kokkulepitud sagedusi, kuid samas ei tohi sagedusluba olla midagi garanteeritut, mis igavesest ajast igavesti kellegi eraomandis on. Seda peab saama lahendada kokkuleppega.

Üks võimalus teenida kiiret kasumit oleks vastomandatud sagedusluba omakorda oksjonile panna ja ühele turuosalistest maha müüa. See oleks kõige halvem, hindu tõstev ja konkurentsi kahjustav stsenaarium, sest annaks ühele firmale suuremad võimalused kui teistele. Kõige parem oleks, kui riik selle välistaks, kehtestades nõude, et sagedusluba müüa ei tohi ja ettevõtte pankroti või tegevusetuse korral läheks strateegilise väärtusega ressurss riigi kätte tagasi.

Kui tahame olla tehnoloogia arengu esirinnas, tuleb põhjapanevad otsused teha nii, et neid ei peaks hiljem kahetsema. Põhjendused ja selgitused tuleb tuua ministeeriumi kabinetivaikusest avalikkuse ette, sest 5G määrab meie IT-veduri kiiruse pikaks ajaks. Järgmise põlvkonna ülikiire andmeside teenused, mida kasutatakse tööstusrobotite, asjade interneti, isesõitvate autode, kaugmeditsiini ja droonide puhul, peavad Eestis muutuma võimalikult kiiresti kättesaadavaks.