Seitsmes arvamuskonkurss Edukas Eesti näitab muu hulgas kodanikuaktiivsuse tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arvamuslugude konkurss Edukas Eesti, mille Äripäev juba seitsmendat korda heade toetajate kaasabil läbi viis, on juba iseenesest edulugu. Enam kui pool tuhat artikliks vormitud konkreetset ideed ja laiemat visiooni peegeldavad muu hulgas Eesti ühiskonna arengut. Ennekõike ootusi, et me oleks edukad, ja tahtmist ise sellele kaasa aidata.
Kui tahame jõukat riiki, peame edendama vaba eneseteostust, ettevõtlikku meelt, haridust ja loomingulisust. Äripäev pakub Eduka Eesti ideedele platvormi, kuid arvamuskonkursi taga seisavad ettevõtjad, kes tajuvad, et seeläbi saame liikuda ärksa ja innovaatilise Eesti poole. Eduka Eesti arvamuskonkurssi toetasid ja žürii töös osalesid advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaas, Harju Elekter, Silberauto ja Tallinna Kaubamaja.
Žürii esile tõstetud kuus nominatsiooni avavad konkursi kõige erinevamatest külgedest. Siin pakutakse vahetult majandust ja õigusruumi muutvaid ideid, samas ka hoiakute kujundamist, lahendusi igaüht puudutavates valdkondades, nagu näiteks loodus- ja elukeskkond. Nende kuue töö seas on Eesti uue suure narratiivi idee; kiirusele vastanduv aeglus väärtusena; maksuraha jagava sotsiaalriigi asendamine isikliku vastutusega; näide, kui lihtne on väikeste seadusemuudatuste kaudu lahendada suuri probleeme; silla ehitamine uue akadeemilise väliseestluse, ettevõtjate ja teadlaste vahel.
Viimastel päevadel on 5G-teema Eestis palju kõneainet pakkunud ning tänavuse Eduka Eesti konkursi võidutöö autor Kalev Kaarna teeb selle tähtsuse meile puust ja punaseks. „Praeguselt 3G- või 4G-mobiilisidelt üleminek 5G-tehnoloogiale on sama võimas kui lauatelefoni vahetamine nutitelefoni vastu. Või hobuse ja adra vahetamine traktori vastu,“ kirjutab ta artiklis „5G teeks Eesti 5x rikkamaks“ (ÄP, 04.03.2019).
Kaarna pakub arvamusloos välja ka 5G-tehnoloogial põhineva programmeeritavate lõike- ja puurimispinkide (CNC) keskuste idee, mis edendaks tööstusettevõtete koostööd ja efektiivsust enneolematul määral. Loodame koos autoriga, et just Eesti selle rakendaks, olles nii taas pioneeriks ning kinnitaks oma kuvandit innovaatilise digiriigina.
Nii investor kui ka literaat
Konkursile esitatud arvamuslugudes kõlas selgelt aktiivse ja nutika kodaniku hääl. Need artiklid räägivad kaasa nii päevakajalistel teemadel kui ka tõstavad avaliku arvamuse orbiidile uusi ideid. Kirjutavad erialaspetsialistid ja visionäärid, investorid ja literaadid, naised ja mehed, noored ja elukogenud.
Milline on tuleviku edukas Eesti? Võib-olla oleme viinud pealinna Eesti keskele, asutanud kasutusmugavuse ministeeriumi, asendanud aegunud maksud e-tulumaksuga, loonud lotohoiuse abil meelerahufondi, nimetanud Eesti Instituudi Arvo Pärdi instituudiks, edendanud elu puitmajade maksusoodustuse kaudu, andnud ELMO vanadele elektriautodele uue elu viimase miili sõidukitena ja igal majapidamisel on hõljuv tuulik. Võib-olla kulutame 5 protsenti tööajast vabatahtlikuks tegevuseks, korraldame IT-riigihangete asemel häkatone ja väärindame paremini maavarasid? Või ehk Eestist saanud Euroopa finantspealinn, keeleturismi Meka või uus Räniorg? Eeltoodu on vaid nope tänavuse arvamuskonkursi 69 tööst.
Äripäev saab lubada, et me ei unusta pakutud lahendusi ja mõttesuundi ära ning ootame mõistagi ka uusi, olgu siis järgmisel Eduka Eesti konkursil või lihtsalt äripäevastel arvamuskülgedel.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”