Riigikokku jõudnud lisaeelarve on olusid arvestades tehtud kiiresti ja üsna optimistlik. Sellega rehkendamine alles algab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev tunnustab valitsust tahte eest eriolukorras kiiresti ja otsustavalt tegutseda, kuid eile välja käidud mastaapse lisaeelarve puhul esineb siiski mitmeid küsitavusi. Vaevalt võime loota, et nii ulatusliku ja enneolematu probleemi puhul suudaks riik õla võrdselt alla panna ühtviisi kindlalt kõigile sektoritele ning erinevas suuruses ettevõtetele. Laiem eesmärk peab olema majanduse koospüsimine, et koroonakriisi taandudes normaalsed protsessid taas käivitada. Tõe kriteerium on aga praktika ning meetmete mõju hakkame nägema nende rakendudes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Käibemaks, mida näiteks meediaettevõtetel tuleb maksta digiväljaannete eest 20 protsenti langeb 9 protsendini, sarnaselt praegu paberväljaannetele kehtestatud käibemaksuga.
Valitsus langetab majandusaktiivsuse turgutamiseks radikaalselt diislikütuse-, maagaasi- ja elektriaktsiisi.
Eesti majandus kahaneb tänavu 8 protsenti, kuid täna valitsuses kinnitatud mitmemiljardise lisaeelarve meetmete toel loodab valitsus pidurdada langust 3 protsendile, meetmete ja majanduslanguse katmiseks tuleb riigil laenata kuni 3,5 miljardit eurot.
Oluliselt täiendatud
Rahandusminister Martin Helme teatas valitsuse pressikonverentsil, et valitsus broneerib strateegiliste ja riigiettevõtete abistamiseks 300 miljonit eurot, samuti toetatakse laevandussektorit erinevate maksusoodustustega.
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.