Kui keskenduda ainult sellele, mis muret teeb, kaob ühel hetkel suutlikkus näha avanevaid võimalusteaknaid, aga nii teadagi ei ehitatud üles vabariiki ega saa ka Eestit majanduslangusest välja tuua, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev kuuleb ettevõtlusringkondadest murenoote, aga eks neid murekesi leidu ju alati. Aga me kuuleme samas ka virisemist. Ja kui ettevõtlik juba viriseb, siis mida teevad need, kes ettevõtlikest sõltuvad? Jah, need tõstavad ühiskonnas tõelist hädakisa. Ometi on majanduse vallas ka häid uudiseid, aga mõnikord tundub, et kui aur läheb muretsemise peale, ei jõuagi neid märgata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljud turistid suhtuvad Eestisse natuke kui rinderiiki ja väldivad seetõttu siia reisimist, tõdes turismifirma Via Hansa Eesti tegevjuht Külli Karing.
Kulutuste kasvu ei tohi vedada riigisektor
Restoranide Lee ja Lore Bistroo asutaja Kristjan Peäske pakub taasiseseisvuspäeva eelõhtul mõtiskluse, kuidas majandust uuesti käima tõmmata, et sõnapaar „Kallis Eesti“ oleks tõesti mõistetav vaid üheselt.
Ootamatult pikaks ja vinduvaks kujunenud majanduslangus on tekitanud valitsuses – aga ka ühiskonnas laiemalt – tardumuse, millest tuleb lahti saada. Toimetus ulatab selles valitsusele abikäe, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.