Olukorras, kus isegi teadlased metsandusteemadel tuliselt vaidlevad, tasub jälgida, milline osapool ning kui palju on valmis selgitama, selgitama ja veel kord selgitama, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kliimamuutused ja koroonapandeemia on õpetanud ühiskondi teadlaste poole vaatama. Isegi kui nad ei paku konkreetsele probleemile otsest lahendust, annab teaduspõhine lähenemine hea baasi, mille pinnalt loogilisi otsuseid langetada.
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Looduskaitseseaduse eelnõu võimaldab kergekäeliselt kaitse alla võtta mis tahes maa, kirjutab advokaadibüroo Soraineni keskkonnaõiguse ekspert Britta Retel.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.