Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte

AkzoNobeli juured ulatuvad 18. sajandi Hollandisse. Eestis loodi 1987. aastal EKE Sadolin S.P, mille järeltulijast sai kohaliku ärielu arenedes 1995. aastal AkzoNobeli kontserni liige. 2011. aastal sai ettevõtte nimeks Akzo Nobel Baltics AS ja alates sellest on toimunud väga aktiivne globaliseerumine. AkzoNobeli peakorter asub endiselt Amsterdamis ja kontsern tegutseb enam kui 120 riigis.

„Oleme unikaalne värvitootja, kellel on väga lai sihtrühm – toodame eramutele, avalikele hoonetele ja tööstustele sise- ja välisvärve, samuti värve laevadele, lennukitele, autodele, teedele, tuulikutele. Meie toodangut võib kohata kõikjal alates prilliraamidest ja telefonist kuni akende-uste, kamina ning põrandani,” tutvustab Akzo Nobel Baltics ASi juhatuse liige Elena Past.

Ta lisab, et AkzoNobel on üks maailma kolmest suuremast keemiatööstuse hiiust ning ette­võtte tegevus on riigiti omavahel nii sügavalt põimunud ja integreerunud, et ammu enam ei saa rääkida ettevõttest ühe riigi mastaabis. „Meie ettevõte ei piirdu enam aastaid Maarjamaaga, vaid olgu tegemist IT, innovatsiooni, logistika või tootearendusega – iga osakond suhtleb igapäevaselt kümne eri rahvusest inimesega mitmest erinevast riigist, olgu tegemist Türgi, Hollandi või Ukrainaga.”

Nii läheb Pasti sõnul iga aastaga Akzo Nobel Balticsist rääkimine aina laiapõhjalisemaks ning info ja teadmised, mis ettevõttesse jõuavad, ei pea enam läbima pikka ahelat, vaid jõuavad tiheda suhtluse tagajärjena globaalselt ühelt kõneisikult teisele. Töötajad Eestis osalevad sõna otseses mõttes töögruppides üle Euroopa, olgu tegemist tootmise, arendustegevuse, müügi või kaubavahetusega.

AkzoNobel on esindatud üle maailma sadades riikides, kuid ettevõtte tegevust juhitakse läbi ühtse arvutisüsteemi. „Meil on üles ehitatud sellised riigiti integreeritud võrgud, et oleks võimalik reaalajas jälgida, kuidas ettevõttel teisel pool maakera finantsiliselt reaalajas läheb,” toob Past näite. „Viimased viis aastat ei ole ette­võtluses olnud sugugi tavalised, rääkimata viimastest aastastest, mil meid on räsinud koroonakriis ning teisedki kriisid. Aga AkzoNobelil pole olnud digitaalset probleemi, et lülituda igapäevane suhtlemine üle maailma veebiülekandesse. Jah, koormus võrgus muidugi suurenes, aga kõik toimis ning inimesed said ja saavad uuenenud olukorras väga hästi hakkama.”

Seejuures on ettevõtte käive ja kasum kasvanud kõik aastad, ka keerulistele aegadele vaatamata. „Viimased aastad on olnud meie jaoks pigem positiivsed, sest värvitööstus oli üks neist valdkondadest, mis kriisist võitis. Kõige suuremad väljakutsed on olnud pigem logistikaga, et tooraine jõuaks meieni. Ja muidugi see, et hoida oma inimesed terved,” ütleb Past. „Inimesed kolisid kodukontoritesse, kuid muidugi pingelisem oli tootmis- ja laoosakonna töö. Siiski suutsime tulla koroonast välja kolleteta. Üks meie turgudest on Ukraina, kus on täna sõda... püüame toetada oma inimesi igakülgselt sellel raskel ajal, nii rahaliselt kui ka moraalselt.”

Kogu pandeemia, sõja, digitaalse võimekuse ning muude keeruliste olukordade taustal on siiski AkzoNobeli jaoks väga olulised teemad endiselt tootmise innovaatilisus ja jätkusuutlikkus. „Meie toodete puhul on ühelt poolt tähtsad tehnilised omadused, aga teisalt ka esteetiline külg. See tähendab, et lisaks erialalistele tehnilistele teadmistele peab igas AkzoNobeli töötajas olema inspiratsiooni ning arenemissoovi koloristikas ja kunstivaldkonnas,” sõnab Past. „Sellega seondub tihedalt jätkusuutlikkus. Täna ilmselt pole maailmas ühtki tõsiseltvõetavat organisatsiooni, kes ei räägiks jätkusuutlikkusest, kuigi eks igaühel ole omad standardid.”

AkzoNobelil on samuti konkreetsed eesmärgid, mille poole püüeldakse. Ja need pole seotud ainult efektiivse tootmise ning jätkusuutlike toodetega, vaid oma süsinikujalajälje nimel on tähelepanu all kogu tootmisprotsess algusest lõpuni: alates tooraine kaevandamisest kuni tarbija kodus tekkiva jalajälje suuruseni. Kontserni eesmärk on 2030. aastaks vähendada oma süsiniku jalajälge 50% võrra, lõviosa sellest tuleb tooraine kaevandamisest ja ettevalmistamisest, sest värvitootmine iseenesest ei ole juba täna eriti süsinikurohke.

„Soovime olla kõige vastutustundlikum ja jätkusuutlikum keemiaettevõte,” ütleb juhatuse liige. „Meie Rapla tehas on selles vallas esimeste seas, meie investeeringud muudavad meid aina keskkonnasõbralikumaks, vähendame igapäevaste jäätmete teket, liigume rohelise energia laialdasema kasutamise suunas. Viimane suur tunnustus maailma ainsa värvitootjana meie kontsernile oli Walesi printsi poolt antud tööstuse jätkusuutlikkuse liidri auhind Terra Carta, mis omistati meile 2021. aasta lõpus COP26 tippkohtumisel Glasgow’s.”

Top Employers Institute tunnustas AkzoNobelit eelmisel aastal kui Euroopa TOP tööandjat. Pasti sõnul tähendavad sellised väljastpoolt tulnud auhinnad palju nii tööandjale kui ka töötajatele. „Ettevõtte kultuur peab toetama väärtuseid, millest ettevõte oma töös lähtub. Näiteks viimastel aastatel oleme pööranud tähelepanu naisjuhtide võrdsusele tööhõives. Akzo Nobelil on kolmeaastane programm, mille abil soovitakse kasvatada naiste osakaalu juhtimises. Muidugi tuleb siin taas mängu globaalsus, sest riikidel on erinevad traditsioonid. Kui meie oleme harjunud põhjamaise lähenemisega, siis Lõuna-Euroopas on rohkem hierarhiat. Aga me püüame läbi erinevate programmide seda kõike harmoniseerida, arendada ning võrdsust luua.”

Akzo Nobel Baltics on kontserni mõttes täiesti teistsugusel positsioonil, kuna Eesti 140 töötaja seas on näiteks juhtivatel kohtadel palju naisi. Aga muutumas on see ka mujal, sest kontserni üks eesmärk on pakkuda inimestele neile väärilisi rolle soost olenemata, võimalust rahvusvaheliselt karjääri teha ning regionaalselt erinevate ametikohtade vahel liikuda. Samuti võetakse äärmiselt tõsiselt töökeskkonna ohutusega seotud teemasid ning kodukontorite leviku ajal oli ohutusspetsialistide mureks, et kas kodukontorid on ikka ohutud ning töö­kohad piisavalt ergonoomilised. Ettevõttes saab tähelepanu iga pisimgi detail alates valgustusest, toolist, lauast kuni riietuseni.

AkzoNobelil on üle maailma viis teaduskeskust ning 70 laborit, mille 3000 teadlast on rakendatud innovaatilisi tooteid looma. Tänaseks on kontsern patentinud enam kui 3000 unikaalset toodet. Ühelt poolt on eesmärk, et värvid oleksid ohutud, lõhnatud, ei tekitaks allergiaid. Samas on oluline nende vastupidavus ja kestlikkus. Ettevõte on uhke Sadolin Ambiance’i ja EasyCare’i tootesarja üle, mis on oma pesukindluse osas kindlasti esirinnas. Samuti Pinotex Extreme’i läbikumavate ja katvate puidukaitsevahendite üle, mis püsivad hästi seinas pikki aastaid.

AkzoNobel teeb aktiivset koostööd disainerite ja kunstnikega, et panustada omalt poolt kunsti- ja värvihariduse arendamisse ning toonide kokkusobitamise oskustesse. Eelmise aasta sügisel toimus AkzoNobeli eestvedamisel ARS Projektiruumis kunstnik Kristi Kongi poolt kokku pandud unikaalne näitus „Värv kui idee. Mõtisklused värvist“. Näitus soovis luua arutelu selle üle, kuidas erinevad kunstnikud mõtestavad värvi enda loomingus. Näituse kujunduse idee oli üles ehitatud kaheksa kunstniku teostest, kombineerides neid Sadolin Aasta Värv 2022 paletti kuuluvate seinavärvidega.

„Meie töötajad osalevad ka AkzoNobeli kunstipreemia laureaadi valimisel, et inimesi aktiivselt kaasata kunsti vaatama ja hindama ja selle läbi kasvatada kunstiteadlikkust ning toetada Eesti kunsti omal moel,” ütleb Past,

Ettevõttel on aastatepikkune koostöö Eesti Kunstimuuseumi ja Kunstihoonega. 1990. aastate keskel hakkas Sadolin välja andma omanimelist kunstipreemiat, mis oli esimene erakapitalil põhinev kunstipreemia Eestis. Lisaks loodi oma kunstikogu, millesse on panustatud juba üle 30 aasta. See projekt kutsuti ellu, et väärtustada kunsti avaliku ruumi loomuliku osana.

Vaata ka www.varvimaailm.ee