20. tegevusaastat tähistav Finnlog: oleme selle ajaga õppinud erinevaid raskuseid ületama

Ettevõte sai alguse aastal 2003, kui Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetanud ja mõnda aega ehitusvaldkonnas müügi, projektijuhtimise ja eelarvestamise peal töötanud Alar Antonil tekkis soov proovida kätt enda ettevõtlusega. Mõte oli hakata valmistama Eesti turu mõistes eliitseid palkmaju. Enamik sõpru laitis kallite toodetega turuletuleku idee maha, kuid siiski sai ta nõusse toona šokolaadi hulgimüügiga tegelenud Kuldar Arro, kes on ettevõtte juhtkonnas senini.

Tegevjuht Alar Anton nendib, et oli üks suur probleem – puudus raha. „Leidsin partneri vanade klientide hulgast, kellest üks oli nõus andma meile 1,5 miljonit krooni laenu. Leppisime kokku, et nelja aasta jooksul maksame selle tagasi. Ent algus oli ikka väga konarlik. Esimesed 8 kuud läks kontaktide leidmise ning lepingute sõlmise peale, aga reaalset müüki ei toimunud. Investor muutus närviliseks,” muigab ta. „Leidsime majatootjast partneri Soomest, aga ega nemadki ülearu usaldavad olnud, kuigi lubasime aastaga müüa 50 maja. Neile tundus see utoopiline.”

Aga eesmärgid said siiski täidetud ja soomlastel tekkis Eesti ettevõtjate vastu austus. Siiski meenutab Anton, kuidas alguses sai elatud peost suhu. „Kui tänapäeval mõni inimene küsib, et kuidas oma ettevõttega alustada, siis minu vastus on, et esimesed 5 aastat tuleb rügada sõna otseses mõttes 24 tundi ööpäevas ilma rahata. Kas oleksite selleks valmis? Ausalt öeldes täna sellist asja enam ei teeks.”

„Müüsime nii Eestisse kui ka mujale. Kuna meie partner oli vene taustaga ärimees, sisenesime Vene turule ja saime tööle toimiva müügivõrgustiku. Meid olid selleks ajaks olemas oma projektid, müügi- ja ehitusinimesed, kuigi me ise ei ole majatootjad,” räägib Anton. Finnlog tegutses ka Lätis, ent seal turul ei läinud kuigi hästi. „Kohalikud müügimehed ei osanud meie maju müüa. Olen aastatega aru saanud, et sageli süüdistatakse olematus müügis sihtriiki ja sealsete elanike teistsuguseid harjumusi. Tegelikkuses on asi lihtne: müügimees kas oskab müüa või ei oska.”

Aastad 2006-2007 olid nii viljakad, et 2008-2009 majanduskriis elati hästi üle. Kriis tuli küll kiirelt ja teravalt ning ära kadus pool käibest, ent töötajaid ei koondatud. Samuti ei mindud kaasa ettepanekuga muuta oma valdkonda. Alguses töötati Soome majatootja esindajana, aga ühel hetkel tekkis vajadus oma kaubamärgi järele ning aastast 2010 tegutsetakse Finnlogi nime all.

„Järgmine keeruline aeg oli Krimmi vallutamine aastal 2014, kuna rubla kukkus ja Vene turg kadus. Taas kadus pool käibest, aga õnneks olime juba otsinud muid alternatiive, sest idanaabri puhul on ju teada sealse turu määramatus,” meenutab Anton. Aastatel 2016-2017 sai müüdud põnevatele turgudele nagu Inglismaa, India, Aserbaižaan ja Kasahstan, kuni leiti püsiv väljund Saksamaa näol. Täna on Finnlog Groupi põhiturud Eesti, Soome ja Saksamaa, kõik võrdselt 3,5 miljoni euro suuruse aastakäibega. Hetkel otsitakse juurde neljandat sihtriiki.

Antoni sõnul on suur vahe, kas ettevõte on tegutsenud kaks või 20 aastat. „Pikaajalisemad tegijad teavad, mis võib juhtuda rasketes olukordades ning oskavad neist välja tulla. Olen aastate jooksul mõistnud ka seda, et mina tahan olla ettevõtja, mitte ärimees. Ärimees on kasumile orienteeritud, aga meie jaoks on oluline hea töö ja rahulolev klient. Raha on tähtis, aga ei ole peamine,” räägib Anton. „See põhimõte on toonud meid vanuseni 20 aastat, aga hoidnud ka mitmeid meie ehitusmehi tööl üle 18 aasta. Me ei kulda oma töötajaid üle, aga oleme sõnapidajad ja hoolivad. Stabiilsus on paljudele inimestele oluline.”

Samas peab ettevõte olema tema sõnul uuendusmeelne ja tulevikku vaatav. „Oleme väga palju investeerinud IT-süsteemidesse, et töö oleks kiire ja tulemus parem. Meie valdkonnas võtab areng palju aega ja palju raha. Maja müük pole lihtne, uutele turgudele ei siseneta ühe, kahe ega isegi kolme aastaga.”

Finnlog Group müüb aastas 50-60 maja. „Koostöös partneritega ehitame tegelikult umbes 90 maja, aga neist 60 ringis enda nime all,” täpsustab Anton. „Tegeleme põhiliselt palk- ja CLT-majadega. Palkidest maja on tänapäeval tehtud kandilisest vajumatust palgist. Antud materjalist tehtavad hooned on palju stabiilsemad ja õhutihedamad. Paljud kliendid on hakanud eelistama palkmajale veelgi energiatõhusamat CLT-soojustatud element seinu, mis hõlmab praegu juba 35% Finnlogi toodetest. Usun, et järgmise viie aasta jooksul domineerivadki meie portfellis CLT-majad ja tavalise palgi osakaal vähenem.”

Finnlog on leidnud turul oma niši – ei tegeleta mitte tootmise, vaid ehitamise ning majadele lisandväärtuse andmisega. „Vahel kliendid küsivad, et miks nad peaksid ostma oma maja meilt, kui nad saaksid detailid ka otse majatehasest? See on sarnane arvutitega – kõik osad on saadaval, aga ikkagi inimesed ei hakka ise arvutit kokku panema, sest neil pole selleks teadmisi ega aega. Majaga on samamoodi, et klient võib osta materjalii, leida arhitekti, komplekteerijad ja ehitajad, aga ta ei oma piisavalt teadmisi, et olla tööde juhataja,” selgitab Anton. „Meie plussiks on aga lisaks lihtsalt ehitamisele hooneid arhitektuurselt õigesti, mõistlikult ja kompaktselt planeerida, mis omakorda tähendab kliendile nii hinna- kui ka ajavõitu.”

Koostöö Eesti ja Soome tuntud arhitektidega on aidanud Finnlogil luua omapärast ja pilkupüüdvat palkarhitektuuri, mis oma uuendusmeelsuses taotleb mugavust ning praktilisust. Õige kodu valmib nagu rätsepaülikond: täpselt elanike soovide ja vajaduste järgi.

Loe lähemalt: www.finnlog.ee