10 muudatust, mida igal ettevõtjal on vaja teada

Avaldame saates osalenud Robby & Bobby OÜ juhatuse liikme Krista Teearu jutu põhjal kümme olulist punkti, mida tuleb sel aastal mullusest teisiti teha.

Kui eelmisel aastal oli see 500 eurot, siis sel aastal on 540 eurot. Miinimumpalka tuleb maksta täistööajaga töölepingu alusel töötavale inimesele. Alampalgaga on seotud erinevad tasud, näiteks elatisraha, lasteaiatasud jms. Miinimumpalk ei kehti võlaõiguslikele lepingutele, näiteks töövõtud ja käsunduslepingud.

Kuna eelmisel aastal oli miinimumpalk 500 eurot, siis sel aastal on minimaalne sotsiaalmaksu kohustus 165 eurot ehk 33 protsenti 500-st. Võrreldes eelmise aastaga tuleb sel aastal 10 eurot rohkem makse maksta, et ravikindlustust saada. Kui inimene töötab väiksema koormusega ja saab näiteks paarsada eurot palka, siis tööandja maksab ikkagi sotsiaalmaksu täissumma. Juhatuse liikmel sellist sotsiaalmaksu suurendamise võimalust pole.

Kui siiani mõjutas kinkekaardi kasutus käibemaksuarvestust siis, kui seda reaalselt kasutati, siis nüüd tuleb käibemaks ära maksta siis, kui ettevõtja raha kätte saab. Kui osta näiteks teatrikassast kinkepilet, siis teater peab sellelt käibemaksu ära maksma. See kehtib siis, kui vautšerit kasutatakse ühe maksumäära jaoks. Mitmeotstarbeliste vautšerite puhul ei ole nende väljastamise ajal teada täpne kaup või teenus ega sissenõutav käibemaksusumma. Näiteks raamatupoes müüakse nii raamatuid (käibemaks 9%) kui ka lauamänge ning CD- ja DVD-plaate (käibemaks 20%) ning see ei võimalda vautšeriga seotud kauba või teenuse käivet vautšeri väljastamise ajal maksustada.

Selle aasta jaanuarist tuleb töötamise registris uue töölepingu alusel töötava isiku registreerimisel lisada täiendava infona tööaja määr, juunist ka info ametinimetuse ja töötamise asukoha kohta. Olemasolevate töötajate andmete täiendamise tähtaeg on 30. juuni 2019. Sisuliselt tähendab see seadusemuudatus, et riik saab täieliku ja väga operatiivse palgastatistika nii ametikohtade kui ka omavalitsusüksuste lõikes. Maksuametil on olnud viimasel ajal hea tava oma andmeid ka avalikustada, seega on tööandjatel ja töötajatel tuleval sügisel tublisti uurimist ja mõtlemist.

Maksmata makse on nüüd võimalik välja nõuda ettevõtte tegelikult juhilt. Maksukorralduse seadus ei erista enam üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni mõistet, on ainult maksukontroll. Teatud juhtudel saab nüüd maksuvõlga ajatada tagasiulatuvalt.

See ei mõjuta paljusid Eesti ettevõtteid, sest on mõeldud rohkem suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele, et saab Eestist odavamalt raha välja viia, makstes makse ainult 14 protsenti. Kui dividendide saajaks on eraisik, siis jääb kõik samaks.

Automaatselt ei pea kõiki töötajaid tervisekontrolli saatma, ainult vastavalt riskianalüüsile. Enne oli ühe kuu jooksul, nüüd nelja kuu jooksul. Kuvariga töötajate puhul jäävad nõuded siiski endiseks.

Maksuametile tuleb nüüd rohkem andmeid esitada kui seni. Peamised vedelkütuse seaduse muudatused on järgmised: muutus kütusemüüjate tagatisraha rakendamise kord; üle 10 m³ vedelkütusemahutid tuleb arvele võtta; vedelkütuse liikumised tuleb registreerida kütuse käitlemise andmekogus KKS; laopidajad peavad edastama oma laoandmed – laoarvestuse ja aruandluse andmekogusse LAAK.

Muudatused rakendusid valdavalt 1. veebruaril 2019 ning avaldavad mõju kõigile tarbimisse lubatud kütuse müüjatele, kütuse impordi tegevusluba omavatele kütusemüüjatele ning kütusemüüjatele, kes teostavad kütuse tarbimisse lubamist ja maksuladustamise lõpetamist.

Uue äriseadustiku muudatusega on e-residentidel võimalik sisse maksta osakapitali ka teistesse pankadesse ja makseasutustesse, mitte ainult Eesti pankadesse. Varem aktsepteeris äriregister ainult Eesti pankadest välja antud tõendeid. Nüüd sobivad ka nt Soome ja Läti pangad või Transferwise.

Tubakaaktsiis tõusis 10 protsenti, gaasiaktsiis 25 protsenti. Kütuse- ja alkoholiaktsiis jäid samaks.