Isegi koos sõbraga firmat alustades peab mõtlema ärisaladusele

Muudetud ärisaladuse kaitse seadus defineerib senisest konkreetsemalt ärisaladuse ning loetleb õiguskaitsevahendid ja menetlusnormid, mis võimaldavad seda kaitsta, rääkis äriõiguse teabevara peatoimetaja ja advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat Anne Veerpalu.

Selleks, et ettevõtted saaksid end ebaausa konkurentsi eest kaitsta, tuleb tundlik teave klassifitseerida ärisaladusena ning vajadusel selle kaitseks kohtusse minna. „Võid alustada läbirääkimistega, kuid kui nende abil midagi ei saavuta, tuleb võtta ette tee hagiga kohtusse,“ nentis Veerpalu. „Muud automaatikat, mis kaitseks, seadusesse sisse kirjutatud ei ole.“

Seadusemuudatused tähendavad näiteks ümberpööratud tõendamiskoormist. „Vanasti oli nii, et kui keegi tunneb, et tema ärisaladust kasutati ära, pidi ta seda ise tõendama ning põhjendama ka tekkinud kahju – see on väga suur koormus ja võib tähendada kuude kaupa info kogumist, klientide otsimist, kes andmebaasist on kaasa võetud ja üritatud üle meelitada,“ rääkis Veerpalu. „Nüüd peab rikkuja kohtus tõendama, et tegelikult rikkumist ei ole, et kõik andmed on seaduslikult saadud, kasutatud ja avaldatud, et orgaaniliselt on jõutud samasuguse teadmiseni,“ selgitas advokaat.

Veerpalu sõnul on alati olemas variant, et kaks ettevõtet arendavad samasid asju, üks jõuab varem turule ja teine tunneb, et tema tööd on kopeeritud. „Pööratud tõendamiskohustus tähendabki, et see kes jõudis hiljem, peab tõendama, et ta on kõik ise loonud, pole kellegi saladust varastanud, midagi kopeerinud. Siis saab öelda, et ei ole kannatajat, vaid normaalne tegevus,“ selgitas Veerpalu.

Selleks, et end kohtus efektiivsemalt kaitsta, soovitab Veerpalu koostööpartneritega kirjalikud lepingud vormistada ja väga selgelt kirja panna, mida ärisaladuseks peetakse. Seda ei kipu aga tegema näiteks idufirmad. „Kui kassikaliste ettevõtete vahel saadetakse enne igasuguseid läbirääkimisi ette konfidentsaalsuskokkulepped, siis idufirmades on neid vähem,“ tõdes ta. „Õige on konfidentsiaalsuslepe panna lauale ilma süümepiinadeta ja õigel ajal, ka idufirma investor tahab näha, et vara kaitseks on tehtud kõik, milleks ollakse suutelised,“ rääkis Veerpalu.

Veel soovitab Veerpalu ärisaladuse kaitseks tehtavatesse lepingutesse lisada leppetrahve. „Selle eesmärk ei ole trahvi kindlasti nõudma minna, vaid preventatiivne tõrje eesmärk,“ selgitas advokaat. „Allakirjutanu teab, et kui ta jagab mingit tundlikku infot kas või oma kolleegile, siis vastutab ta ka selle eest, kui kolleeg seda edasi jagab, eriti kui riskitakse näiteks miljoni euro suuruse leppetrahviga,“ viitas Veerpalu sellele, et trahvide kirjapanemine suurendab osapoolte ettevaatlikkust.

Samasid põhimõtteid tuleb kindlasti järgida juhul, kui ettevõte asutatakse koos sõbraga. Samas tasub silmas pidada, et tühipaljast ideed ärisaladusena kirja panna ei saa. „Loeb see, kas ärisaladusse on juba investeeritud – kui käite lihtsalt lõunal ja põrgatate ideid, siis on raske määratleda, kellele see kuulus,“ ütles Veerpalu. „Alati tuleb arvestada, et turul võib sama idee peale tulla ka iga teine, seega on idee kaitse väga keeruline ja kaitsta saab millegi objektiivset vormi – kui lõunast on edasi saadud ja tehtud investeeringuid või välja töötatud ärimudel, siis tasub reeglid kirja panna ning kehtestada konkurentsikeeld,“ lisas ekspert.

Idee kaitsmisel on Veerpalu sõnul oluline, kes selle enne teostab ja kapitali kaasab. „Näiteks idufirmade puhul on tavaline, et ideid jagatakse ja testitakse, nii saab teada, kas see on universaalne ja tasub üldse realiseerida,“ rääkis Veerpalu. „Seega ideid räägitaksegi selleks, et teisi inspireerida, kuid kui kaasad raha, muutub see millekski enamaks.“