Milline on edukas juht? 10 põhimõtet pärast mitmesaja liidriga rääkimist

Järgnevalt jagan neid õppetunde, et aidata nii endal kui ka kogu tiimil olla veelgi edukamad.

Kõik saab alguse juhi sisemaailmast. Organisatsiooni väline edukus peegeldab juhi isiksuslikku küpsust, mis tähendab, et organisatsioon on oma juhi nägu. Juhid, kes on endaga tööd teinud, on teadlikud oma väärtusmaailmast, baastõekspidamistest ja maailmavaatest. Nad ei ole ainult oma väärtusi teadvustanud, vaid on need ka sügavalt läbi seeditud, iseenda omaks teinud ja igapäevaellu integreerinud, tagades seeläbi isiklike väärtuste kooskõla oma käitumisstiili ja tegutsemismalliga. See sisemine kooskõla on kõrvalolijatele ka tajutav, meelitades ligi just neid õigeid meeskonnaliikmeid.

Edu saavutamiseks keskendu sellele, kuidas aidata võimalikult paljusid inimesi. See peegeldab arusaama, et juhtimine ei saa keskenduda mitte ainult kasumi teenimisele, vaid eelkõige kliendi vajaduste mõistmisele, parimate lahenduste pakkumisele ja seeläbi inimeste elukvaliteedi parandamisele. Kasum peaks olema pigem kõrvalprodukt, mitte peamine eesmärk. Juhtide fookus peakski olema sellel, millist mõju nad soovivad maailmas luua, milline on nende ja nende organisatsiooni laiem missioon ning kuidas seda kestlikult saavutada, kusjuures raha on siinjuures pelgalt peegeldus, kuivõrd palju on suudetud pakkuda klientidele väärtust.

See mõtteviis on inspireeritud eelkõige vestlustest tippsportlastega, kelle suhtumine ja pühendumus eesmärkidele on eeskujuks ka ärimaailmale organisatsioonide juhtimisel. Ambitsioonikat eesmärki iseloomustab see, et alguses võib siht tunduda kättesaamatu või teatud tasandil isegi uskumatu, kuid mille poole samm-sammult püüeldes kasvab usk ja motivatsioon selle saavutamisesse. Nii õpetavad tippsportlased meile ambitsioonikust ja kõrgelennuliste eesmärkide seadmise tähtsust ning eesmärkide tükkideks jagamist.

Neljas printsiip keskendub pragmaatilisele mõtteviisile, mille järgi vaid need ideed on väärtuslikud, mis päeva lõpuks saavad päriselt ka ellu viidud, rõhutades unistuste elluviimise ja tulemuste saavutamise tähtsust. Kriitilise tähtsusega on ka see, kuidas asju tehakse ning mil moel tulemused koju tuuakse. See tähendab, et eesmärkide saavutamise viis ja protsess on sama olulised kui tulemused ise, andes käesolevale printsiibile õige konteksti ja varjundi.

See on minu lemmikprintsiip, mis rõhutab, et juhtimises tuleb keskenduda koostöö jätkusuutlikkusele, mitte lühiajalisele tõhususele. See põhineb usaldusel, aususel ja headel kavatsustel. Kestlik juhtimine on koordineeriv ja toetav, pannes rõhku usalduslikele suhetele. Tööalaste sassis suhete tõttu tekkinud tööstress ja läbipõlemine näitavad, kui olulised on head suhted. Seega on suhete väärtustamine ja arendamine juhtimises edu saavutamiseks fundamentaalne.

Eduka meeskonna juhtimiseks on kolm olulist nüanssi:

* Tugev juht peaks palkama inimesi, kes on oma valdkonna parimad ja juhist oskustelt ja teadmistelt üle. Kui juht ise on tiimis kõige targem või teatud valdkonna ekspert, on midagi valesti.

* Meeskonda liidab ühine väärtusmaailm. Ilma jagatud väärtusteta koostöö ei toimi.

* Mitmekesisus meeskonnas on oluline, sest erinevad rollid nagu ideede genereerimine, teostamine ja kriitika aitavad kaasa meeskonna edule. Meeskonna edu sõltub sellest, kuidas need rollid on kaetud ja iga liige panustab oma unikaalsete annetega.

Edu saavutamiseks tuleb eksperimenteerida väljaspool mugavustsooni, mis toetab innovatsiooni ja loovuse kasvu. Tagasilöögid ja eksimused on väärtuslikud õppimisvõimalused. Iganädalastel koosolekutel võiks arutada ebaõnnestumisi ja õppetunde, julgustades katsetama uusi lahendusi. Loovuse arendamiseks tuleks töökorraldusse lisada aeg „molutamiseks“. Ajueksperdid väidavad, et kognitiivsed protsessid töötavad ka siis, kui tegeleme muude asjadega, nagu jalutuskäik või lühike treening. See võimaldab loovatel lahendustel esile tõusta. Innovatsiooni ja loovuse edendamine nõuab avatust eksperimenteerimisele ja teadlikku puhkust tööprotsessis, et leida uusi lahendusi väljaspool mugavustsooni.

Inimesed soovivad kogeda edu ja vältida ebameeldivusi. Juhte on kahte tüüpi: need, kes keskenduvad nõrkustele, ja need, kes rõhutavad saavutusi. Esimesed usuvad, et kriitika motiveerib, teised rõhutavad tugevusi ja edu kordamist. Tunnustamisele keskenduvad meeskonnad proovivad uusi asju ja ei karda ebaõnnestumisi, samas kui kriitikat saavate meeskondade hirm eksimuste ees piirab nende valmisolekut riskida ja uuendada. Mõlemad juhtimisstiilid püüdlevad heade tulemuste poole, kuid nende mõju meeskonna kliimale ja tulemustele on erinev.

Ma usun siiralt, et edu lõppeesmärk on inimese isiklik areng. Suurepärased tulemused pole peamine; tähtsam on, milliseks inimeseks meeskonnaliikmed saavutuste poole püüeldes kasvavad. See areng hõlmab nii uute oskuste omandamist kui ka isiklikku kasvu. Edu on vahend, mis aitab inimestel oma potentsiaali avada ja arendada, olles uute eesmärkide seadmisel oluline. Aastaid hiljem meenutades räägitakse pigem sellest, kuidas kogemused on inimeseks olemist rikastanud ja õpetanud väärtusi, hoiakuid ja suhtumist. Isiklik areng ja inimesena kasvamine on edu saavutamise kõige olulisemad elemendid.

Viimaseks tahan rõhutada, et eduka juhtimise mõõdupuu on meeskonna iseseisvuse kasvatamine, et nad saaksid ilma juhi pideva sekkumiseta hakkama. Juhi ülesanne on arendada meeskonda nii, et tiim võtaks rohkem vastutust ja teeks iseseisvalt otsuseid. Sarnaselt lapsevanema või terapeudi rollile peab juht looma tingimused, mis võimaldavad meeskonnal kasvada ja iseseisvuda. Protsessi käigus võib meeskonnast kerkida uus liider, võimaldades algsele juhile liikuda uutele väljakutsetele. Juhi karjäär seisneb meeskonna viimise järgmisesse arengufaasi, kus uus juht saab meeskonda edasi arendada.

Need eduprintsiibid peegeldavad mõtte- ja käitumismustreid, mis minu vestluste põhjal paljude juhtide ja tippsportlastega iseloomustavad õnnelikke ja edukaid juhte. Loodan, et see lugemine pani ka sind juurdlema oma tänaste mõtte- ja tegutsemismustrite üle ning teadlikumalt ette võtma muutusi, mis aitaks luua igast päevast parima juhtimiselamuse, samal ajal saavutades tiimiga ka soovitud tulemused.