Börsil on mõned aktsiad, mille toetuse vundamendi moodustab usk. Ja nagu usuliikumistega ikka, panevad ketserid ja uskmatud usu tugevuse mõnikord proovile.
Kõige tuntum „kirik” börsil on vist küll Apple. Apple alustas kui reformatsiooniliikumine, usk väikestesse ja mugavalt kasutatavatesse laiatarbearvutitesse, püüdes kukutada suurarvutite usku IBMi.
Apple leidis endale kiiresti pooldajaid, kuid oli vähemalt alguses finantsiliselt savijalgadel projekt. Seda seni, kuni leidis aset prohvet Steve Jobsi teine ilmumine rahvale, mil ta näitas selgelt, kuidas saab usku rahaks konverteerida. Väga suureks rahaks.
Tasub teada
Kaupleja Alexi kontoseis
Hetkesaldo (suletud tehingute summa kontol): 9664 EUR
Kapital (avatud tehingute kasum/kahjum kontol): 9825 EUR
Reaalajas ülevaate Alexi kauplemiskontost ja viimastest tehingutest leiab
SIIT.
Usk viis raha minema
Teine näide usust turul on võib-olla väljaspool biotehnoloogiaaktsiatega kauplevaid ja neisse investeerivaid ringkondi vähe tuntud. See on idufirma nimega Mannkind, mille asutas miljardärist biotehnoloogiainvestor Alfred Mann, et tuua turule uut laadi insuliini manustamismeetod. Teatavasti manustatakse insuliini üle maailma enamasti süstlaga, mis on tihti ebamugav ja vajab spetsialisti abi. Mannkindi idee oli sarnaselt näiteks astmaravimite inhalaatoriga suhu pihustatav insuliin: mugav ja käepärane.
Mannil oli Mannkindi asutamise hetkeks vöövahe täis õnnestunud investeeringuid. Investoritele näis, et kõik, mida ta puudutab, muutub kullaks. Nii tekkiski usk temasse ja usk ka Mannkindi. Tõsine, kaljukindel usk, mida miski ei tundunud vääravat.
Ja kui Mannkindil tekkisid probleemid oma insuliini inhalaatorile turuloa saamisega, isegi väga suured probleemid, ei murdnud see tema toetajate usku. Näiteks on inhalaatori puhul tähtis doseerimise küsimus, sest insuliini üledoos võib osutuda fataalseks. Nii saatis USA ravimiamet FDA Mannkindi nende taotlusega mitu korda tagasi inhalaatorit täiustama ja uusi katseid tegema. Raha muudkui põles ettevõttes, nii Manni enda kui ka temasse uskuvate investorite raha, aga tulemusi ette näidata ei olnud.
Selline ettevõte tundub sobiv lühikeseks müügi kandidaat. Aga paraku avastasid kõik karud, kes seda mingil ajal lühikeseks müüa proovisid, et usu vastu pole mõtet minna. Kui usk hoiab aktsia kurssi püsti ja see usk on kaljukindel, ei tasu sellega võitlemist katsetadagi.
Kuidas asi lõppes? Tosin aastat hiljem sai Mannkind lõpuks turuloa, aga nii rangete piirangutega, et kommertslikult on ravim nimega Afrezza läbikukkumine. Nii et usk viis investoritelt raha minema.
Kas usk Teslasse hakkab vankuma?
Tesla on taas üks näide usust turul. Usk firmasse ja prohvet Elon Muski on nii kõikvõimas, et investorid on neelanud alla kõik: kroonilise tähtaegadest üle mineku ja lubaduste täitmata jätmise, raha põletamise, utoopilised plaanid, firmajuhi arrogantsi...
Iga teist ettevõtet oleks karud ammu karistanud, müües selle aktsiat lühikeseks kuni pilpad taga. Aga Teslat ei õnnestunud seni müüa, sest usklikud hoidsid aktsia kurssi vaid ühes suunas: taevastesse kõrgustesse.
Nüüd aga on Tesla aktsia kurss pilvedelt alla tulemas. Kas usk on hakanud lõpuks murenema? Kas Muskilt on tulnud üks täitmata lubadus või arrogantne avaldus liiast? Näib igatahes sedamoodi.
Katsetasin seepärast ka ise eile Tesla lühikeseks müüki. Tegin seda esialgu küll ühe aktsiaga: nii-öelda kompasin turgu. Ja teenisin 15 eurot; kui kulud maha arvestada, siis mõnevõrra vähem muidugi. Aga see andis julguse sama asja ka edaspidi proovida. Ma arvan, et üle maailma katsetavad karud samamoodi ja leiavad Tesla usukindluse samamoodi pragulise olevat.
Usuaktsiate jutu lõpetuseks märgin, et mu sõber investor Toomas näiteks usub Apple’isse. Ja veel mullu sügisel tunnistas Äripäeva juht Igor Rõtov, et usub Teslasse. Mina kui paadunud uskmatu vaatan ainult numbreid ning tuleb tõdeda, et Toomase usku need toetavad, Igori oma mitte.
Ühesõnaga, ka Muskil on aeg hakata oma ülesehitatud usku päris rahaks konverteerima, muidu varsti tal seda enam pole.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.